Mälestuspink on heaks kohaks mõtisklemiseks kaunitest möödunud aegadest. Foto: Urmas Paidre

Pea kogu oma täiskasvanu-elu Väimela näidissovhoostehnikumi ja hiljem Võru valda tüürinud Heino Kuusikule avati teisipäeval vallamaja ees tema 85. sünniaastapäeval nimeline mälestuspink. Lisaks sõnavõttudele mängis puhkpilliorkester Kungla ja laulis ansambel Vannamuudu. Kohale olid tulnud lisaks kutsutud külalistele ja vallarahvale ka lesk Malle ja poeg Priit perega.

„Heino Kuusik oli sündinud juhiks, tema kõnepidamise oskust võis ainult kadestada. Ta oli visionäär, julges mõelda suurelt. Julges vastu võtta raskeid otsuseid ja neid ellu viia. Nõukogudeaegne majandijuht polnud olla kerge – tuli olla range ja nõudlik. Tema sõnadel oli kaalu, temaga arvestati. Mehe elutöö oli Väimelas ja tema mälestuspink oleks võinud olla seal. Kuid volikogu esimehena suutis ta ära teha palju ka Võru vallas,” meenutas päevakangelast Võru vallavanem Georg Ruuda.

Vallavanema sõnutsi armastanud Kuusik rõhutada, et seal, kus on haridus ja kultuur, jääb elu püsima. „Tema teene on see, et kaks kolmandikku Võru valla eelarvest kuulub tänaseni nendele valdkondadele. Kipume oma teenekaid inimesi kiiresti unustama. Mälestuspink vallamaja ees ei lase meil seda teha.”

Ruuda heitis kiirpilgu ka Heino Kuusiku elule. „1958. aastal, kõigest 27-aastasena sai Väimela tehnikumi lõpetanud Heino Kuusik juba väikese kolhoosi esimeheks ja 1961. aastast asus ta Väimela etteotsa kuni reformide ajastuni 1992. aastal. 1993. aastal valiti ta Võru vallavolikogu esimeheks, kus töötas 2002. aastani.”

Sel moel tüüris Heino Kuusik piirkonna elu peaaegu kogu oma täiskasvanu-elu. Mehe edule aitas kaasa ilmselt ka kohusetundele rõhuv kasvatus esimese vabariigi aegadest. „Meie kodus olid asjad nii seatud, et isa ei pidanud ühtegi asja mitu korda ütlema. Kõik tuli ära teha kohe ja korralikult,” luges Ruuda ette Kuusiku lapsepõlvemälestusi.

Vallavanema sõnutsi tunnustati Kuusikut iga ühiskonna korra ajal. „Nõukogude ajal pälvis ta Lenini ordeni ja Eesti vabariigi president Toomas Hendrik Ilves tunnustas Kuusikut Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.”

Koloriitne kuju – kohalik liider

Võru vallavolikogu esimees ja endine kolleeg Priit Süüden meenutas, et Heino Kuusik oli koloriitne kuju, mida võivat kinnitada kõik, kes kohale tulnud.

„Mäletan teda Väimela NST aegadest. Juba hommikul võis näha, et kas on hea tuju või halb tuju – enamasti oli muidugi hea. Aga oli ka hommikuid, kui mees paukus. Nende peale, kes olid lohakad, ei viitsinud tööd teha või kes ei pidanud sõna.”

Süüdeni sõnutsi on Kuusiku teene ka see, et vabariigi algusega kaasnenud reformide käigus jäi Väimela majand tervikuna alles. Ja samuti see, et Väimelasse jäid alles siseujula, uhke söökla ja õppeasutus Väimela tehnikum (praegune Võrumaa kutsehariduskeskus).

„Usun, et siinviibijatel on uhke tunne, et meie vallast on pärit nii suur mees nagu Heino Kuusik,” leidis Süüden.

„On just Heino Kuusiku teene, et Võru vallast on kujunenud vald, kellega ühinemise soovi on tänapäev avaldanud koguni kaheksa omavalitsust! Kuuele omavalitsusele tuli ära öelda,” lausus vallavolikogu kauaaegne liige ja piirkonna aktivist Helgi Noormets.

„Võru valla volikogus pole olnud konflikte ja mõttetuid tülisid. Kuusiku tugev külg oli see, et ta oli hea psühholoog ja maandas konfliktid varakult. On lahendatud probleeme ja tehtud tööd, mitte omavahel tülitsetud – see vaim on vallavolikogus tänaseni säilinud. Hea meel, et avame täna pingi inimesele, keda me mingil juhul ei tohiks unustada,” kõneles Noormets.

Luges noorte inimeste hinge

Kolleegide ja kaasteeliste nimel kõnelenud suurtalunik Mart Timmi meenutas, et aastad Heino Kuusiku kõval on olnud unustamatud ja innustasid tedagi juhiks õppima.

„Juba noore koolipoisina, kui ma käisin Väimela tehnikumis, hakkas silma iseloomuomadus, et ta oskas noorte inimeste hinge lugeda. Nii mõnigi koolist väljaheitmisotsus muudeti tänu Kuusikule ära ja nendest inimestest on saanud elus tublid tegijad,” meenutas Timmi.

Taluniku sõnutsi ei olnud Kuusik oma ajastus kinni ja nägi elu ette ka taastatud Eesti vabariigi alguses, mil ta oli talude taastamise pooldaja ja innustanud ka Timmit hakkama talupidajaks.

„Meie põlvkonnal on juba rohkem kombeks tagasi vaadata, kui edasi rutata ja ilmselt see pink on heaks kohaks mõtisklemiseks kaunitest möödunud aegadest, sest ka tol ajal ei olnud nendest ilusatest hetkedest puudus,” lõpetas Mart Timmi.

Autor: URMAS PAIDRE
Viimati muudetud: 20/10/2016 10:31:42