Siim Kallas. Foto: Malle Elvet

Ainuüksi see, et 11. korda toimunud üle-eestiline turismikonverents tõi hiljuti suurejooneliselt avatud kultuurivaramusse ERMi kohale ligi 400 osalejat, on kõnekas. Uudsus, atraktiivsus, vana ja uue ühendamine köidab. Mitte ainult eri valdkondades turismiedendajaid, vaid enamikku maailmas turistidena ringirändajaid.

Äsjasel konverentsil arutleti koostöös mitmete rahvusvaheliselt tuntud turundusspetsialistidega Eesti innovaatilisema turundamise teemadel.

EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso tõdes, et turismivaldkonnas, mis hõlmab ligi kümme protsenti kogu Eesti ettevõtlusest, läheb üldiselt hästi. „Kaheksa kuu töötulemused on paremad kui kunagi varem. Turismist saadava tulu poolest on esikohal mõistagi Tallinn, siseturism on Tartus jõudsalt kasvanud,” rääkis ta.

Mutso viitas mitmetele eri piirkondades korraldatavatele suurtele kultuuri- ja spordisündmustele, mis toovad kohale külastajaid nii välis- kui kodumaalt.

„Laulja Kerli Kõiv on väljaspool oma maad tutvustanud kui müstilist Eestit. Heaks näiteks on Saaremaa ooperipäevad, kuhu tulevad nii välis- kui ka kodumaised külastajad. Suured spordi- ja kultuurisündmused saavad teoks paljude firmade koostöös,” tõi ta näiteid.

Turismi kui ettevõtluse arendamisel on tähtis uute ideede ja toodete turule tulek. „Olemaolevatele atraktsioonidele lisandub uusi, samuti on turismi elavdamiseks olulised muutused koha miljöös. Boonuseks on alati linnaruumi parandamine. Võrus on kavas teha suuri muutusi kesklinna kujunduses. Lõuna-Eesti suitsusaunade traditsioongi pakub suurt huvi,” märkis Mutso. Ta rõhutas ka, et rahvas ootab eri paigus rohkem pereatraktsioone, kohti, kuhu saab aktiivselt puhkama tulla kogu perega.

Mutso heitis optimistlikult pilgu lähenevale Eesti Vabariigi 100. aastapäevale 2018. aastal. „Ootame juubeliks 20 000 ‒ 30 000 külalist. Oleme selleks teinud korraldustiimiga ettevalmistusi. Kavas on ligi 200 üritust, neist 22 kõrgtasemelist, milles osaleb ka palju välisajakirjanikke. Soovime juubeliaastal näidata Eesti külalislahkust, oma riiki tervikuna. Üle saja Eestit tutvustava sündmuse on väljaspool Eestit,” avaldas ta.

Vana tõde ehk A ja O on, et väga tähtis on esimene mulje maast, paikadest ja inimestest, esimene isiklik kogemus. Eesti väravateks maailma on lennujaam ja sadam.

Siim Kallas: mis meist saab?

Hiljuti presidendivalimise karussellis tiirelnud poliitik Siim Kallas mõtiskles turismirahva ees teemal „Mis meist saab?”. Ta möönis, et minevik ja olevik on hea, kuid puudub sõnum tulevikku. „Transport, logistika on languses, ka lennunduses on langus suur. Suhted Venemaaga on halvad, puudub hästi toimiv regionaalpoliitika. Via Balticast on jutustatud 25 aastat, tegelikkus on muu. Meil puudub Euroopaga korralik raudteeühendus. Eesti majanduse võlusõna Rail Baltica vajaduse üle on palju vaieldud,” tõi Kallas välja majanduse arengut aeglustavaid tegureid. Ta nimetab tinglikult perioodi alates 2012. aastast uinumise ajaks.

Majanduse arengut takistavate põhjustena tõi Kallas esile ka õige julgeolekupoliitika puudumist, maksupoliitikat, pagulaskriisi, rahvastiku vähenemist ja vanemate töötajate eemalejäämist tööjõuturult, vaesumist ja probleeme inimestevahelistes suhetes.

Ta mõtiskles ka selle üle, kas kõik institutsioonid, mis praegu on riiklikud, seda olema peaksid. „Miks mitte erastada lennujaam, see oleks põnev väljakutse,” märkis aastaid Euroopa Komisjoni asepresidendi ametis olnud Siim Kallas.

„Welcome to Estonia” asemele uus bränd

Kui 2001. aasta Eurovisioonilt tõid võidu Eestisse Dave Benton ja Tanel Padar, tähendas see ka järgmise, 2002. aasta Eurovisiooni toimumist Eestis. Suure rahvusvahelise sündmuse eel hakati looma Eestit tutvustavat brändi, märki. Selleks sai projektijuhi Evelin Int-Lamboti (hiljem Ilves) juhtimisel loodud ingliskeelne „Welcome to Estonia“. Märgi loomiseks kulutati 13 miljonit krooni. „Welcome to Estonia“ on saanud palju kriitikat, eriti selle saamiseks tehtud kulutuste pärast.

„Seda märki kasutas oma toodetel vaid kaks protsenti Eesti ettevõtjatest, kelle tegevus on suunatud välisturule. Märgi nõrkuseks on turismikesksus, kasutasid turismiettevõtjad,” rääkis LõunaLehele sel suvel EASi turundusjuhina tööle hakanud Piret Reinson, kes juhib ka uue brändi loomist.

Uue, Eestit mitmekülgsemalt ja põhjalikumalt väljaspool kodumaad tutvustava märgi saamiseks moodustati meeskond ja töö algas pihta eelmisel aastal. Korraldati ka rahvavoor, kuid paraku see luhtus ja rahva väljapakutut kasutada ei saa.

Kümneliikmeline töörühm, disainirühm, alustas tegevust 1. augustil, seda juhib Alari Orav. Töösse kaasatakse ka fotograafid, animaatorid, tüpograafid, reklaamikirjutajad.

„Visuaalse brändi loomine on keeruline. Lisaks visuaalsele keelele on vajalik ka põhjalik niinimetatud disainitööriistakast. Bränd pole vaid märk. Kogu infosüsteemist on vaja luua statistikale, faktidele tuginev ühtne infoväli koos lugudega, mis toovad välja Eesti omapära ja tugevuse,” rääkis Reinson.

Bränd levib tema sõnul peamiselt veebikeskkonnas. „Esitatavad lood eri valdkondades peavad olema süstematiseeritud ja hästi iseloomulikud igale valdkonnale, tooma esile nende tugevusi. Eestist on maailmas juba loodud kuvand kui e-riigist. Kindlasti jääb märgi kujuna kasutusse sõna Eesti, selles on nii ee kui est olemas,” selgitas Reinson.

Konverentsil tutvustas ta koos Alari Oravaga juba tehtut. „Brändi kaudu saab Eesti külastaja oma teekonnal netis tutvuda külastatava sihtkohaga. Riigi bränd on unikaalne teenus, väga oluline meie põhjamaise riigi mitmetahuliseks tutvustuseks,” nentis Piret Reinson. Innovatiivse Eesti brändi loomine lõpeb tänavu 31. detsembril.

Juba detsembris Helsingis toimuval konverentsil tutvustatakse pidulikult Eestit kui põhjamaist maad ja rahvast esitlevat uut visuaalset märki. Valmiv bränd on suunatud peamiselt Eesti tutvustuseks Euroopas. Selle loomist rahastatakse ELi struktuurifondidest 200 000 euroga, millest 30 000 kulub märgi leidmisele.

Konkurentide tegemised motiveerivad

Juhtimiskonsultant Marko Rillo möönis, et edu saavutavad firmad, kus osatakse hästi suhelda, töötajad on pühendunud, loomingulised ja innovatiivsed, valmis muutusteks ja kõikehõlmavaks kootööks.

„Edukuse võti on teadmised, hea suhtlusoskus ja valmidus koostööks. Vahetu suhtlus inimestega on efektiivsem kui meilid ja telefonikõned koostöömeetodina,” sõnas Rillo. Selleks et muutustega kaasa minna, peab olema ühel platvormil tarbijatega. „Turist tahab näha seda, mida ta varem näinud pole, tahab saada uusi elamusi ja kogemusi. Elu on pidev muutumine ja suutlikkus minna muutustega kaasa tagab paremaid tulemusi. Ärge olge oma ärimudelitest liiga sisse võetud,” rääkis ta.

„Eestit laiemalt ja hästi tutvustavat brändi on väga vaja. Minult küsiti näiteks Brüsselis, et kas teil tänavu Riias lund ka oli?” tõi Siim Kallas näite, kuivõrd halvasti teavad ELi ametnikudki Eestit.

„Siseturism on viimastel aastatel üha populaarsemaks saanud. Kohalikes ajalehtedes võiks küll olla palju rohkem oma maakondade turismiobjekte ja atraktiivseid kultuurisündmusi tutvustavaid lugusid. Konkurentide tegemised motiveerivad teisigi,” arvas Võrumaa arenguagentuuri turismikoordinaator Kadri Moppel.

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 27/10/2016 07:00:02