Mõtteid vahetasid Rain Ruusa, Monika Rogenbaum, Rein Randver, Kalev Härk ja Kalmer Sarv. Foto: Maarius Suviste

Mis ikkagi saab uue omavalitsuse nimeks – kas Valga linn või Valga vald? Kuigi ühinemislepingu projektis on kirjas, et sünnib vald, käis piirilinna linnapea visioonikonverentsil „Üheskoos tugevaks” välja ka teistsuguse arvamuse. „Aga see ei ole elu ja surma küsimus,” nentis ta.

Valga piirkonna läbirääkimised, et ühineda üheks suureks omavalitsuseks, on jõudnud lõpusirgele. Ühinemislepingu avalikustamise perioodil peeti eelmisel nädalal Valga piirkonna visioonikonverentsi „Üheskoos tugevaks”.

Valga linna ning Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru valla baasil on haldusreformi käigus moodustumas uus omavalitsus, kus elanikke on kokku ligi 17 000.

Kuigi ühinemislepingu projektis on kirjas, et uue omavalitsuse nimeks saab Valga vald, tuli uue nime küsimus visioonikonverentsil toimunud vallajuhtide arutlusringis siiski päevakorrale.

Mis nimi siis ikkagi tuleb, küsis vallajuhtidelt ka kõnejuht Mihkel Raud. Küsimuse esitus oli seda äkilisem, et ettekannete ajalgi räägiti küll linnast, küll vallast.

Kes tuleb postkasti parandama?

Valga linnapea Kalev Härk käis välja linna-idee. Seda enam, et Valga on keskus ning linnas elab praegu 13 000 elanikku, tekib küsimus, miks tuleb linna nimest loobuda. Härk leidis ka, et 4000 elanikul, kes elavad valdades, ei muutu midagi halvemaks. Ka välissuhtluses on tema sõnul arusaadavam, kui tegu on linnaga.

„Aga see ei ole elu ja surma küsimus,” nentis ta ja tunnistas, et nime küsimus on emotsionaalne teema. Härk lisas, et tulevikus saaks ju ka nii öelda, et Valga linna Taheva kant, Valga linna Karula kant ja nii edasi, ning keegi ei pea ennast seepärast halvasti tundma.

Õru vallavolikogu esimees Kalmer Sarv tuletas esmalt meelde, et praegu on lepinguprojektis kirjas Valga vald. „Linn ei kao ju kusagile, ta jääb vallasiseseks linnaks,” ütles ta. Küll aga kaob tema sõnul ära linnapea ametinimetus ning asemele tuleb vallavanem.

„Kui on kokku lepitud, et nimeks saab Valga vald, siis ei näe põhjust selle teema juurde tagasi tulla,” ütles ka Taheva vallavanem Monika Rogenbaum.

„Vallavanema amet on uhke ja hea,” lisas Karula vallavanem Rain Ruusa. „Kui oleme kokku leppinud, et Valga vald, siis miks me peame teema juurde tagasi tulema.”

Valga linnapea Kalev Härk andis teada, et linnaelanikud on temalt küsinud, miks tuleb valla nimetus, miks mitte ei lähe Valga linnana edasi. „Neid ei ole üks, neid on kümneid inimesi,” täpsustas ta, kui palju elanikke on ses küsimuses tema poole pöördunud.

Arutelul tuli jutuks ka see, mis võib haldusreformi tõttu inimese elus halvemaks minna. „Asjade lahendamise kiirus,” märkis Karula vallavanem. Nimelt kardetakse seda, et suures linnas on paremad ametnikud, aga samas ka paremad bürokraadid, ning asjade lahendamine muutub palju aeglasemaks. Näiteks kui praegu tõttab vallavanem elanikule appi, et parandada postkast või tilkuv toru või teha kiiresti ära mõni muu hädavajalik remonditöö, siis edaspidi võib selline abiteenus jääda kättesaamatusse kaugusse.

„Müts maha teie ees!”

Praegu on Valga piirkonna volikogudes kokku 57 volikogu liiget, aasta pärast on viie omavalitsuse peale 27 volikogu liiget (valitakse ühes ülevallalises valimisringkonnas). Valla keskuseks on Valga linn, mis jätkab vallasisese linnana. Teeninduskeskused tehakse Lüllemäe külasse (Karula piirkond), Hargla külasse või Koikkülla (Taheva piirkond), Tsirguliina alevikku (Tõlliste piirkond) ning Õru alevikku (Õru piirkond).

„Tundub, et kõigi asjaosalistega on arvestatud. On põhjust üheskoos toredasti edasi minna,” märkis oma sõnavõtus Valga maavanem Margus Lepik. „Soovin, et koostöö Tõrva ja Otepääga ei katkeks – et nad tunneksid, et nad on ka edaspidi Valgamaa osa.”

„Müts maha teie ees!” ütles Valga piirkonna ühinemise konsultant Rivo Noorkõiv, kes nägi Valga piirkonna ühinemisel motivatsiooni ja ühist tahet omavalitsuste liitmine ära teha. „See on huvitav kooslus, kus Valga linnal on täita oluline roll. Sellest saab tugeva keskusega omavalitsus.”

Ta märkis, et nüüd tuleb hakata edasi mõtlema selles suunas, kuidas tulla toime kahaneva ja vananeva rahvastikuga. „See on tõsine väljakutse piirkonnale, kuidas edasi minna,” lausus ta.

Noorkõiv on seda meelt, et Valga piirkond peaks rohkem kasutama piiriäärset eelist ja Läti suunda.

„Valga on pingutanud palju, et teha Lätiga koostööd. See saaks mu meelest veel paremini toimida,” lisas Rivo Noorkõiv. Tema hinnangul on Eesti-Läti läbimõtestamine ainult selle koha võimalus ja prioriteet.

Valga linna ning Karula, Taheva, Tõlliste ja Õru valla elanike arvamus ühinemise kohta selgitatakse välja novembri algul.

Autor: Maarius Suviste
Viimati muudetud: 27/10/2016 07:15:26