Stenbocki maja. Foto: www.valitsus.ee

Küsitletud kagunurga elanikel on valitsuse vahetuse üle hea meel, sest eelmine oli liiga pikalt istuma jäänud. Uuelt valitsuselt oodatakse kaasaaitamist majanduse elavdamisele riigi äärealadel, maainimestega arvestamist ja omavalitsuste eelarvesse ümberjagatava raha kasvu.

Võrumaal Mõnistes elav Hele Tulviste ütles, et äsja võimult lahkuma sunnitud valitsus oli maaelanike ja põllumeeste poole seljaga ning valitsuse vahetus oli vajalik. Tulviste on nii väiketalunik kui ka Võru Instituudi Mõniste muuseumi juhataja.

„Maainimesed tunnetasid, et maaelu koha pealt läks asi aina halvemaks. Praegu on maainimesed nii ahistatud, et ausal teel on raske toime tulla ning paljud talunikud on oma tegemised lõpetanud,” rääkis ta.

Tulviste märkis, et läinud kuu teise pooleni ei olnud paljud need, kes Mõnistest 300 kilomeetri kaugusel soojal toolil Tallinnas maaelu üle otsustasid, maal toimuvaga üldse kursis. See on üks põhjustest, miks elu maal ei ole aastatega läinud paremaks.

Ametisse nimetatud maaeluministri kohta lausus Tulviste vaid, et Martin Repinski vähemalt on kõik maaelu vaevad omal nahal läbi elanud.

Tulviste soovib, et uus valitsus oleks näoga maainimese poole ja teeks endale selgeks, millised probleemid maainimestel on.

„Seadused peaksid olema sellised, et me maal ellu jääksime. See ei ole normaalne, et looma kombinaati müüja saab sealt lihakilost kolm korda vähem, kui kombinaat teenib toodangu väljamüümisel,” nimetas ta ühe muutmist vajava asja.

Turismitalude pererahvas rõõmustab, et ametisse astunud valitsus jättis ära käibemaksu tõusu 14 protsendile. „Käibemaksu jäämine üheksale protsendile on hea uudis, mille üle ka kliendid rõõmustavad, sest neil jääb hinnatõus ära. Turismitaludel sellest midagi ei muutu, sest meie peame käibemaksu nagunii riigile kandma,” rääkis Eela Jää, Savi turismitalu perenaine Kanepi vallast Põlvamaalt.

Jää märkis, et elu maal on paigalseisus ja muutusi on väga vaja. „Loodan väga, et uus valitsus aitab kaasa töökohtade loomisele maapiirkondadesse, sest elu jääb maale siis alles, kui inimestel on tööd.”

Talunik: valitsuse vahetus toimus isegi veidi hilja

Suurtalunikud tunnevad valitsuse vahetusest ka heameelt, kuid mõistagi on neilgi omad soovid. „Valitsuse vahetus toimus õigel ajal või isegi veidi hilja. Uus valitsus diislikütuse hinda ei tõsta, ja see on arukas,” ütles Taavi Serv, Väikemetsa talu peremees Sõmerpalu vallast Võrumaalt. Väikemetsa talul on tuhat hektarit haritavat maad.

Serva sõnul peaks ametisse astunud valitsus maksude ja seaduste kaudu toetama ettevõtluse arendamist Tallinnast väljaspool, eriti äärealadel, sest siis jäävad ka kaugemad nurgad ellu.

Põlva kooli direktor Koit Nook suhtub valitsuse vahetusse positiivselt, kuna maha hääletatud valitsus vaid vindus.

„Uue valitsuse lubatud õpetajate palga tõus teeb rõõmu ja ka see, et koolid saavad tugispetsialiste juurde võtta,” sõnas Nook. Ta lisas, et kuna häid ideid on varemgi olnud, soovib ta, et uus valitsus suudab oma lubadused ka ellu viia.

Võrulanna Kaisa ütles, et loomulikult on tal hea meel, et nii pikalt võimul olnud valitsus maha võeti. „Midagi pidi ometi muutuma. Loodan, et muutused on vaid paremuse poole. Meil on palju valdkondi, mis vajavad valitsuse tähelepanu,” rääkis ta. Võrulanna lisas, et tema soovib selgust pagulaspoliitikas: „Soovin teada, kas ja kuidas Eestile määratud pagulaskvooti täidetakse ja kas me julgeme Euroopa Liidus oma seisukohti kaitsta.”

Põlva Maarja koguduse õpetaja Toomas Nigola märkis, et tema elus ei muutu valitsuse vahetusega midagi, kuna ta on hingelt kuningriiklane.

„Loomulikult ei ole mul ükskõik, kes on riigi eesotsas, kuid ma ei näe praegu paanikaks põhjust, sest kardinaalselt pööret ei tule,” lausus ta.

Omavalitsuste tulubaasi on lubatud suurendada

Valgamaa omavalitsuste liidu tegevjuht Rein Org ütles, et kõige kindlam on aasta möödudes öelda, kas valitsuse vahetus oli hea või halb, kuid sellele vaatamata on ametisse astunud valitsuse suhtes kõigil suured ootused.

„Tundub, et valdade liitumise reform viiakse lõpule, kuid regionaalse tasandi reformi osas on palju lahtist. Lõuna-Eesti keskus tuleb ilmselt Tartusse, kuid milliseid ülesandeid keskus täitma hakkab, seda me veel ei tea. On räägitud, et osa ülesandeid jääb omavalitsuste liitudele, kuid kui praeguste maakondade piiridesse jääb kaks või kolm omavalitsust, ei ole ju liitu enam vaja,” arutles Org. Ta lisas, et ülesannetega seonduv tuleb läbi mõelda ja kokku leppida.

Omavalitsuste tulubaasi on lubatud suurendada, kuid Oru sõnul on vaja teada, kust see raha tuleb. „Kui suureneb tulumaksu otselaekumine omavalitsustele, rikastab see eelkõige Tallinna kuldse ringi valdasid, kuid suur osa Eesti omavalitsusi vajaksid ümberjagatava osa kasvu eelarves.”

Enamik küsitletuist oli seda meelt, et ei ole eetiline kohe hakata valitsust sõnadega pommitama, vaid anda ikka sada päeva aega.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 01/12/2016 08:48:51