Küsitlus

Kas sinu aiatehnika on algavaks muruniitmise hooajaks valmis?

Kagu-Eestis tegutseb vampiirliblikas

Võrumaa Rõuge ja Põlvamaa Piusa elanikud võivad arvestada sellega, et sumedatel suveöödel võib lisaks sääskedele nende verd imema tulla ka liblikas, sest teadlased on avastanud just neis kahes kohas leitud ööliblika verejanu.

Soome teadlased leidsid, et viis aastat tagasi Eestis esmakordselt avastatud ängelheinaöölase (Calyptra thalictri) imisuistel asuv kitiinkest on tavalisest tugevam ja seal on ka nahale kinnitumiseks vajalikud nagad, mistõttu liblikas suudab imeda ka loomade ja inimeste verd, kirjutas Postimees.

Ööliblikas avastati verd imemas kõigepealt tema põhilises levikukohas Kaug-Idas. Vladivastokist pärit liblikateadlane Vladimir Kononenk jälgis liblika käitumist: kui teda ei segatud, kestis vere imemine vaid mõne minuti. Et liblika imilont ei ole siiski piisavalt tugev, ei maksa Eesti Loodusmuuseumi entomoloogi Aare Lindti sõnul karta, et liblikas hammustab ja seejärel verd imema hakkab - küll aga võib ta reageerida lahtisest haavast levivale verelõhnale.

Soomes leiti esimene ängelheinaöölane 2000. aastal, Eestis vaid kaks aastat hiljem. Esimene selle liblika isend leiti Paide lähistelt ja kokku on neid Eestis leitud kümmekond, enamasti just Kagu-Eestis - Rõuge Ööbikuorus ja Piusa lähistel.

Mina püüdsin oma isendi Piusa ürgorust,“ rääkis Aare Lindt LõunaLehele. „Aga teadsin, et ta võib imeda loomade pisaravedelikku, vere imemisest polnud mul aimu.“

Lindti sõnul ei pruugi vereimemise võime olla siiski nii haruldane, kuna vastavaid katseid on tehtud vähe - verelõhnale võivad reageerida ka teised muidu muust toituvad putukad.

Lennart Meri lubas kunagi eesti rahvale „verd, higi ja pisaraid“ - kui liblikas verd ja pisaraid imeb, siis kas ta võib parmude eeskujul kohale lennata ka näiteks higilõhna peale? „Ei tahaks uskuda,“ arvas Lindt.

Entomoloog märkis, et ängelheinaöölane on suur rändur: kuigi pärineb Kaug-Idast, on teda leitud ka mitmelt poolt Euroopast. „Mõnel lihtsalt on selline iseloom, et tahab rännata ja eks ta lõpuks jõudis siia ka,“ märkis Aare Lindt vastuseks küsimusele, kuidas vampiirliblikas Kagu-Eestisse jõudis.

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 07/07/2009 14:41:08

Lisa kommentaar