Kadri Simson, majandus- ja taristuminister (Keskerakond).

Eesti uus valitsus on välja töötamas kava, mille kohaselt oleksid juba lähitulevikus tasust vabastatud maakonnabussiliinidel sõitvad reisijad. See on Keskerakonna üks peamisi valimislubadusi ning olen kindel, et meie toetajad hindavad seda, et pärast valitsusse tõusmist me viime lubadusi ka reaalselt ellu. Ainuüksi fakt, et tegemist on ühe või teise erakonna valimislubadusega, ei muuda tasuta bussiliinide ideed automaatselt muidugi heaks, kuid vaadates seda mõtet lähemalt, kooruvad sealt välja mitmed positiivsed aspektid.

Selgitan siinkohal veidi valitsuse ideed. Kava doteerida täismahus maakonnaliine on mõeldud selleks, et luua reisijale senisest paremad võimalused. Juba praegu doteerib riik kaks kolmandikku bussiveole kuluvast summast, nüüd planeerib valitsus lihtsalt kinni maksta ka viimase osa – senise piletitulu osa.

Vajadus tasuta ühistranspordi järele on suur. Maapiirkondadest on juba ära kadunud poed, postkontorid, apteegid, pangaautomaadid ja palju muud. Sellised muutused toovad kaasa töökohtade liikumise või sootuks kadumise, mis tähendab loomulikult ka inimeste lahkumist maalt. Kui töökohad liiguvad keskustesse, peab sinna kolima ka inimene. Seda muidugi juhul, kui tal ei ole tööle jõudmiseks sobivat transporti, mis võimaldaks tal elada maal ja töötada kodust kaugemal.

Praegu on maal elavate inimeste ees olukord, kus tööle jõudmiseks tuleb suur osa oma palgast lihtsalt maha sõita. Olgu selleks kuluks kütus autole või bussipilet. Meil on vaja alternatiivi, mis aitaks töötajal raha kokku hoida ning vähendaks maal elamise kulukust. Ühe sellisena saab välja tuua tasuta maakonnabussiliinid.

Tasuta bussisõit ei aita aga ainult tööl käivaid inimesi. See tuleb kasuks ka pensionäridele, kellele vajalikud teenused on kõik liikunud maakonnakeskustesse, ning alles tööd otsivatele inimestele. Muidugi on see ühiskondlik hüve, kuid olen veendunud, et tegemist on küsimusega, kus riik peabki appi tulema. Tasuta ühistransport suurendab maapiirkondade inimeste võimalusi ning aitab kaasa ääremaastumise vähendamisele, kuid seda juhul, kui pakutav teenus on ikka hea kvaliteediga ning tehtud läbimõeldult.

Seetõttu tuleb mõista, et me ei soovi lihtsalt liine tasust vabaks muuta. Valitsus eraldab tasuta ühistranspordile järgnevatel aastatel täiendavad 21 miljonit eurot. Selle summa sees on ka liinide parandamine ja täiendamine. On tõenäoline, et tasuta sõidu korral kasutab bussiteenust senisest enam inimesi. Praegused liinid tuleb üle vaadata ning otsustada, kuhu panustada varasemast rohkem. Me peame lähtuma reisijate hulgast ning ootustest, mitte bussifirmade soovist. Praegu korraldavad maakondlike bussiliinide hankeid maavalitsused, kuid uue valitsuse eesmärk on anda need ülesanded edaspidi regionaalsetele ühistranspordikeskustele ja omavalitsusliitudele.

Ma ei jaga arvamust, et maapiirkondades ei tohiks tasuta ühistransporti olla, sest seal on rahvast vähem kui Tallinnas ning seetõttu pole projekt rahaliselt jätkusuutlik. Kui riik soovib säilitada elu väljaspool pealinna ja suuremaid keskusi, tulebki selle eesmärgi saavutamiseks vahendeid panustada. Ei tohi lasta levida arvamusel, et maaelu puudutavad projektid on tühised või ebavajalikud.

Maakonnabussiliinide tasust priiks muutmine on alles esimene samm maaelu edendamise teel. Valitsus näeb, et ääremaastumine on probleem, mis nõuab konkreetseid vastumeetmeid ja riigi sekkumist. Alustame siis tasuta ühistranspordiga.

Autor: Kadri Simson, majandus- ja taristuminister (Keskerakond)
Viimati muudetud: 19/01/2017 07:59:27