Foto: internet

Läinud aasta sügisest saavad piimatootjad piima eest veidi rohkem raha, kuid kahe kriisiaastaga tekkinud võlad ootavad maksmist.

Põlvamaa Kaska-Luiga talu peremehe Avo Kruusla sõnul alustas ta lüpsikarja pidamist 1991. aastal. Nii tema kui pere lastele kuuluvates firmades on kokku 940 lüpsilehma.

Kruusla ütles, et piima kokkuostuhind hakkas mullu augustist tõusma. „See hind laseb ära elada, kuid terve aasta pean vanu võlgu maksma,” tunnistas ta.

Vahepealsed kaks aastat, kui piima kokkuostuhind oli tootjatele olematu, aitasid Kruuslal üle elada neli sammu. „Kõik, mis süüa sündis, sõid lehmad ära, ehk müüsin metsamaa koos metsaga. Töölistel ei saanud palka tõsta, kuid nad said lubatud ajal palga kätte. Kahe aasta jooksul ei saanud tehnikasse sentigi investeerida ning ligi 700 mullikat tuli Türki ja ida poole müüa,” loetles ta.

Kruusla lisas, et on tänulik neile tarnijatele, kes sel ajal olid tootjatega solidaarsed. Kuid oli ka firmasid, mille omanikud tahtsid võtta sealt, kust enam midagi võtta ei olnud.

Kruusla märkis, et kahe aastaga tekkinud võlgade maksmiseks läheb vähemalt aasta. „Usun, et praegune valitsus peab sõna ja maksab piimatootjatele lubatud toetused ära,” on ta lootusrikas.

Kriisiaastatel vähenes lüpsikari Eestis 14 000 looma võrra, mille eest Kruusla sõnul paraku keegi meil ei vastuta.

Põlvamaa põllumeeste liidu juhatuse esimees Karin Sepp ütles, et tänavu jaanuaris on piima keskmine kokkuostuhind 330 eurot tonn, kuid mullu augustis oli see vaid 200 eurot.

„Kahe aastaga tootjatele tekkinud kahjumit praegune hinnatõus veel ei vähenda ning ka edasist suurt hinnatõusu ei paista tulevat. Kui hind jääks samaks terveks aastaks, annab see kindlustunde tootjale. Paraku on igal kevadel piima kokkuostuhinda alandatud,” rääkis Sepp. Tema sõnul saab tootja investeerida, kui tonni piima kokkuostuhind on vähemalt 350 eurot.

Sepp märkis, et piimatootjatel on väga suured võlad, nad on saanud maksepuhkusi pankadest, neil on ülipikad maksetähtajad ja maksuvõlad on ajatatud ning neil on tulnud oma vara ja metsa müüa. „Vahel tõrgub mõistus uskumast, et loomadel hinge sees hoidmiseks tuleb metsa ja vara müüa,” lisas ta.

Karin Sepa sõnul lõpetasid mullu tootmise Põlvamaal 11 piimatootjat, kelle seas olid nii väikesed kui ka keskmised farmerid, ning võrreldes tunamullusega on maakonnas 400 lüpsilehma vähem.

„Kes suutis kriisis ellu jääda ning motivatsiooni jagub, see jätkab. Seda enam, et väga eduka piimatootmismaana peab Eestis piimatootmine jätkuma,” märkis ta.

Kruusla ei plaani kõigest hoolimata piimatootmist lõpetada. „See ei ole nii lihtne, et lähed lauta ja ütled, et homsest on lõpp. Lõpetamine on väärtusliku karja hävitamine ja seda ei soovi ühelegi lehmapidajale,” ütles ta ja kordas, et usub praeguse valitsuse lubadust põllumehi toetada.

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 19/01/2017 08:12:35