Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Valitsuse sundvallastamine tekitab segadust

Foto: reform.ee

Eelmisel nädalal otsustas valitsus esitada ühinemisettepaneku kõikidele omavalitsustele, kes ei täida haldusreformi 5000 elaniku miinimumkriteeriumi. Nüüd on neil omavalitsustel aega mai keskpaigani nõustuda või taotleda endale erandit.

Kanepi vald ehk Kõlleste, Kanepi ja Valgjärve peaksid ettepaneku kohaselt liituma Põlva vallaga (Põlva, Ahja, Laheda, Mooste, Vastse-Kuuste). Kanepi piirkonnal jääb praegu viie tuhandest inimesest puudu 38, viimased kuus aastat on aga Kõlleste valla elanike arv kasvanud. Kanepi vallavanem Mikk Järv ütles, et ka nende valla demograafiline olukord on positiivsemaks muutunud.

„Mingi osa oli see kampaania, aga terve eelmine aasta oli meeldivalt positiivne, et ei olnud suur langust, ja ka see aasta esimene kuu oli meil pluss neli. Suur väljaränne on ühelt poolt pidurdunud, teisalt tulevad inimesed tagasi. Nii must see pilt enam ei ole,” selgitas ta.

Plaan on jätkata kolmese pundina ja selleks ka erandit taotleda. „Kümme punkti, mis on seaduses kirjas, nendele peame vastama. Mingil määral on need kirjas ühinemislepingus ka, aga eks me täienda ja kohenda seda. Ma arvan, et kolme kuud me ei oota, viivitama ei hakka. Ma olen küll positiivne ja usun, et valitsusel on niipalju arusaamist, et saab ka teisiti,” leidis Mikk Järv.

„Valitsus ise on ka öelnud, et tulebki vaadata veidi inimlikuma poole pealt. Nagu setodel, on ka meil oma kultuuripiirkond, oma läbikäimised, kirikud, surnuaiad. Meil on teede ühenduskoht. Kanepil on ka mitmeid üritusi, mis toovad rahvast siia: on see autoralli või Ironmani võistlus ja kõik muu, mis annavad mõju siia piirkonda. Koostöö ei ole tekkinud meil üleöö, seda on tehtud aastaid ja aastakümneid on läbi käidud. Ajalooliselt varem aastasadu. Kui meid panna Põlva otsa, võib osal tekkida trots. Pigem tekitaks see otsus rohkem segadust,” selgitas vallavanem. Savernast ja Kanepist on Põlvasse 22-23 kilomeetrit.

„Miks me peakski väga neid tahtma?”

Ka Põlva vallavanem Georg Pelisaar loodab, et nende viiesesse valdade punti lisa ei tule.

„Loodame selle peale, et seda ka ei tule, et valitsus teeb erandid. Seda enam, et miks me peakski väga neid tahtma, sest nad iga hinna eest püüavad erandit saada. Me oleme kõik asjad viie omavalitsusega omavahel enam-vähem kokku leppinud. Kui nüüd tuleb juurde kolm omavalitsust, kes pole tahtnud alguses meiega sõbrad olla, siis me peame jälle avama uued läbirääkimised. See on väga vaevaline protsess,” tõdes Pelisaar.

„Nad peavad taotlema ja tõestama, et nad on võimelised hakkama saama ja pakkuma kõiki teenuseid. Ütleme nii, et pabereid tuleb juurde määrida, ja ainus nende probleem on, et neil ei ole nii suurt tõmbekeskust, mis uute normide järgi sobiks vallakeskuseks,” täpsustas vallavanem.

„Mina olen algusest peale olnud seda meelt, et tegelikult oleks võinud seekordne haldusreform olla nõnda, et 5000 elanikku või ühinevad vähemalt kolm omavalitsust. See oleks olnud kõige mõistlikum. Seda ju valitsus saab veel tagantjärele oma eranditega teha,” lisas ta.

Võru vallale (Võru, Lasva, Sõmerpalu) liidaks valitsuse ettepanekute täideminek omavalitsusi kahest suunast. Elanike arvult jookseb Vastseliina-Orava liit selgelt lati alt läbi, samal ajal kui Antsla ja Urvaste partnerlus on paarisaja võrra väiksem nõutust.

Vallavanem võtab sundliitmist rahulikult

Võru vallavanem Georg Ruuda leiab, et ideaalis tuleks lepingud nüüd ära nullida. „Kõik see, mis kolmekesi on kokku lepitud, ei ole enam see, mis nüüd tulema hakkab. Ega ükski jõud ei lükka vist seda tagasi. Olemasolevaid lepinguid tühistada ja uuesti alustada ei võimalda vist enam aeg,” tõdes ta. Eile kohtusid kolme valla juhid, et arutada, kas riigiga vaielda või mitte.

„Mis minu meelest on kõige keerulisem selle asja juures: kohaliku omavalitsuse mõte on ju selles, et kohalikud inimesed otsustavad kohalike asjade üle, aga nüüd tekib olukord – juhul, kui Orava ja Vastseliina meile liidetakse –, et Orava asjade üle hakkavad otsustama inimesed, kes seal kohapeal ei ela, kes parasjagu volikogudesse pääsevad. Nende kaugemate valdade esindatus saab ühel või teisel moel ikkagi nii väike olema,” nentis Ruuda.

Siiski mõistab ta olukorra raskust ka nende vallajuhtide jaoks. „Kindlasti on ka neil ebamugav positsioon, et keegi neid ei taha ja nüüd tuleb poolvägisi end peale sundida. Ega see ole ka hea algus. Nemad ei ole süüdi selles, et nad sellesse olukorda on jäänud, nemad on oma ettepanekuid teinud ja teisi kaalunud. Kindlasti tuleb need lepingud uuesti avada. Kui me nüüd Sõmerpalu ja Lasvaga läbirääkimisi pidasime, siis algusest peale otsisime, mis meid seob ja ühine on. Ka kolme vallaga oli seda keeruline leida,” selgitas ta.

„Mina pooldaks ka hetkel, et üks Võrumaa, üks omavalitsus. Seal oleks loogika, et teatud teenused keskusest ja esmatasand kohapealt. See ilmselt toimiks paremini. Aga kõik on võimalik ka nende moodustiste puhul, mis on tekkimas, kui on head tahet,” leidis Ruuda.

Vastseliina vallavanem Raul Tohv võtab sundliitmist rahulikult. „See on mõnes mõttes ootuspärane, niimoodi meile on ka kogu aeg räägitud. Selle tõid ka eksperdid välja, et kui Vastseliina vald liita, siis kindlasti see võiks Võru suund olla. Volikogu koguneb 22. veebruaril arutama, mis teha edasi,” märkis ta. Vastseliina jääb Võrust 23 ja Orava 33 kilomeetri kaugusele.

Puka liidetakse Otepääga?

Urvaste vallavanem Riho Roon leiab, et piiri tõmbamine, kellele erandit teha ja kellele mitte, on hägune. „Minu isiklik arvamus on, et kindlasti võib see argumentatsioon lugeda, aga pigem ikkagi on see poliitiline otsus. Niisuguses seisus valdasid on päris palju. Minu jaoks oleks kõige parem, kui riik annaks tabeli, kus peaksime täitma, mis teenused meil on, mis kohe tulevad, siis oleks, mille järgi otsustada. Arvata seda, et kes kirjutab nüüd parema „kirjandi”, seda loetakse – seda ma hästi ei usu,” ütles ta.

„Olen ise ka neid variante mõelnud. Ega see otsuse tegemine pole ka lihtne. Kui me võtame Nõo valla, seal on praegu vähem inimesi kui meil, aga elanikkond kasvab. Kust kohast jookseb see piir, kui see 5000 ei ole? Kui on 4000, aga kõik teenused olemas? Ma ikka loodan, et Urvaste ja Antsla jäetakse omaette. Kindlust ei ole praegu absoluutselt. Praegu oleks ikkagi parem jätta meid kahekesi, sest me oleme paljudes asjades omavahel kokku leppinud,” leidis vallavanem.

Urvaste keskus, Kuldre küla, jääb Võrust 35 kilomeetri kaugusele, Antsla aga 34 kilomeetri kaugusele. Kas Võru vallaga ühendamine ohustaks Antslat kui kohalikku keskust? „See isegi ei sea ohtu, vaid see on väga suur Antsla tähtsuse vähenemine. Kui Antsla ei ole ka enam vallakeskus, siis kindlasti hakkavad paljud inimesed Antsla vallast ja meilt käima rohkem Võru poole,” rõhutas Roon.

Üksi jäänud Puka vald soovitakse liita Otepääga (Otepää, Sangaste, Palupera valla külad). Otepää vallavanem Kalev Laul suhtub sellesse positiivselt. „Tuleb nüüd hakata eeltööd tegema. Otse loomulikult ei ole mingisuguseid vastuväiteid, ikka avasüli. Tööd teeb see juurde, tuleb rahvaküsitlused jälle teha. Tuleb mõelda, mis vormis on lepinguid vaja teha, lepingusse lisada. Tuleb hakata üle arvutama kõiki asju,” täpsustas vallavanem.

Setode puhul oli ettepanek seesama, mille üle juba aastaid vaieldud: Värska, Mikitamäe, Meremäe vald ja Luhamaa nulk ühendatakse.

Omavalitsused peavad oma arvamuse esitama 15. maiks. Pärast omavalitsuste arvamuste läbivaatamist teeb valitsus ühinemiste kohta lõpliku otsuse.

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 16/02/2017 06:18:18

Lisa kommentaar