Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

VALIMISRALLI: häälemagnetid teatavad kohalikel valimistel osalemisest

Põlva vallavanem Georg Pelisaar. Foto: LLi arhiiv

Kohalike valimisteni on jäänud vähem kui kaheksa kuud ja tasapisi on hakanud piirkondade esinumbrid teatama oma kandideerimisest. Sel korral tõotab konkurents maakondlike keskuste ümber kujuneda tavapärasest pingelisemaks.

Lisaks praegustele ja endistele omavalitsusjuhtidele ning ministritele on väljas ka paljud maavanemad. Maavanemate nimedega erakonna kandidaatidele häälte kogumine on tavapärane praktika, aga kuna silmapiiril terendab ka maavalitsuste kaotamine, tekib küsimus, kas seekord plaanitakse tõesti omavalitsusi juhtima asuda.

Erinevus viimastest kohalikest valimistest on ka riigikogu liikmete osalemises, sest vahepeal on taastatud nn kahe tooli seadus. Eelmise aasta suvel võeti vastu riigikogu liikme staatuse seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seadus ehk rahvakeeli kahe tooli seadus, mis võimaldab riigikogu liikmetel osaleda omavalitsuste volikogu töös. Volikogu esimehe või aseesimehe töötasu nad riigikogu liikme volituste kehtimise ajal siiski saada ei või.

Võru maavanem Andres Kõiv, kes on Isamaa ja Res Publica Liidust, plaane pidanud veel pole. „Valimised on veel kunagi mägede taga. Las räägivad need, kes on oma otsuse kindlalt teinud – need peavadki rääkima. Kui ma ütleksin nii- või naapidi, siis ma valetaksin. Aga ma ei ole teadlikult istunud ja teinud mingisuguseid plaane, et kindlasti kandideerida, kindlasti saada linnapeaks. Päris ausalt, nii on,” ütles ta.

Sotsiaaldemokraadist Võru linnapea Anti Allas soovib linnapeana jätkata. „Ma teen endast kõik, et meil läheks väga hästi. Kindlasti täiel rinnal pühendun ja soovin kindlasti vähemalt ühe valimisperioodi lüüa kaasa linna arendamises ning teen seda täiel määral. Kindlasti, kui ma osutun valituks ja võimalus antakse, siis ma ka neli aastat veel linnapea olen,” ütles ta.

„Minult on väga paljud inimesed küsinud, kas ma jätkan, on avaldatud poolehoidu. Mul on tekkinud kohustus mitte petta inimesi. Kas inimesed mandaadi annavad, on eraldi küsimus,” selgitas linnapea.

Reformierakond on teinud Võrus kandideerimiseks ettepaneku Mait Klaassenile, kes on varem olnud maavanem ja riigikogulane ning praegu maaülikooli rektor. Reformierakonna liige oli ta 2001–2008.

„Selline ettepanek on tõesti tehtud. Täna on veel siiski vara öelda, milline saab olema lõplik otsus. Loomulikult olen Võrumaa elanikuna kogu aeg toimuvaga kursis ja teha oleks väga palju, kuid praegu on selgelt liiga vara anda lõplikku kinnitust,” ütles Klaassen LõunaLehele. „Nagu ütleb ka laulusalm: ei me ette tea, mis elu meil tuua võib ... See ei ole tahtlik keerutamine, vaid asjalood ongi nii,” lisas ta.

Maavanem: ei taha end vägisi kellelegi pähe määrida

Põlva maavanem, IRLi kuuluv Igor Taro on läbi mõelnud variante, kellena peale valimisi või peale maavanemate institutsiooni kaotamist jätkata. „Ma praegu selle teemaga ei tegele, kuna mul on olnud päevakorral mõned tõsised teemad seoses maavalitsuste reformi kavandamisega. Valimisteni on küll veel omajagu aega ja ma plaanin kandideerida. Teen seda erakonna nimekirjas. Kuna ükski valimisnimekiri pole veel paigas ja pole isegi arutama hakatud, siis ma ei saa praegu öelda, kus täpselt ma kandideerima hakkan. Variante on mitu,” selgitas ta.

Maavalitsuste reformiga seoses on Tarol etteheiteid ka valitsusele. „Üks võimuerakond, täpsemalt Keskerakond, on kogu oma auru pannud maavanemate kangutamisele. Püütakse leida süüdlasi ja võimalust oma ebakompetentsuse varjamiseks regionaalpoliitikas, mis paistab silma pea iga kord, kui mõni isik meedias sõna võtab,” kritiseeris maavanem.

„Kohalikel valimistel mandaadi saamisel oleks asi lihtne – niisama peibutuspardiks kandideerima ma ei läheks, ainult kindla plaaniga asuda valituks osutudes ametisse, et viia ellu tegevusprogramm. Ma ootaksin ära nende kogukondade arvamuse, kuhu võiksin kandideerima minna. Ei taha end vägisi kellelegi pähe määrida, seetõttu jääb see küsimus veel lahtiseks,” lisas ta.

Kahes valdkonnas võiks ta jätkata enda hinnangul nii poliitiku kui teenistujana. „Kui jätkan poliitikas, siis on minu huvi maaelu ja julgeoleku valdkonnaga tegelemine laiemalt. Need on meil Kagu-Eesti kontekstis ka üsna seotud teemad. Sama rida võiksin ajada avalikus teenistuses, kui mu teened vajalikuks osutuvad. Eraettevõtluses tegutsemine pole mulle võõras ja seetõttu mul pole mingit kartust võimaliku ametivahetuse ees,” selgitas Taro.

„Samuti on mitu varianti, mida hakata tegema maavalitsuste kaotamise järel. Ausalt öeldes, ma ei usu, et enamik maavanemaid selle viimase päevani üldse ametis püsivad. Kui mitte varem, siis suur osa läheb kohalike omavalitsuste valimistega uude ametisse. Võimalik, et maavanemad ei püsi niigi kaua,” hindas Taro.

Oma mõtted on tal ka varasemates tegevusvaldkondades jätkamise osas. „Valimiste järel turunduse ja kommunikatsiooni valdkonnas tegutsedes nägin, et nende oskuste järele on erasektoris päris suur nõudlus – vaja on nii spetsialiste kui asjalikke ettevõtteid. Selles liinis saaks end ilmselt rakendada iga kell. Ühe valdkonnaga sooviksin võib-olla pikemalt vahet pidada ja selleks on ajakirjandus. Samas poleks tark põneva väljakutse tekkimisel midagi välistada,” ütles Taro.

Minister sihib volikogu esimehe kohta

Maaeluminister keskerakondlane Tarmo Tamm on teatanud, et kandideerib Põlva vallas, pretendeerides volikogu esimehe kohale.

2011. aastast Põlvat (kõigepealt linna ja peale ühinemist valda) juhtinud keskerakondlane Georg Pelisaar ei ole oma otsust veel teinud ja kaalub ka muid variante, millest ta hetkel rääkida ei soovi. „Ei ole veel otsustanud. See ei ole päris kindel, aga on tõenäoline, et ma valimistel osalen. Mina seda veel nii kindlalt ei väida, sest mul on otsus tegemata,” tõdes ta.

Kindlat sõna ei ütle ka Põlva vallavolikogu esimees Kuldar Leis. „Väga suure tõenäosusega küll. Ma olen praegu veel tegev volikogu esimees ja ma tunnen endiselt huvi, et Põlva piirkond areneks edasi,” ütles ta kandideerimise kohta.

Leis, kes on viimased kolm kohalikku valimist kandideerinud Reformierakonna nimekirjas, ei ole erakonna liige. Ka sel korral kandideeriks ta erakonnatu kandidaadina Reformierakonna nimekirjas. „Ma ei ole olnud ühegi erakonna liige ja ei plaani ka astuda liikmeks,” kinnitas ta.

Valga maavanem reformierakondlane Margus Lepik jääb napisõnaliseks. „Jah, kandideerin kohalikel valimistel Valga vallas,” kinnitas ta.

Reformierakonna Kagu-Eesti piirkonnajuhid kohtusid juba jaanuari lõpus, et kohalike valimiste plaane pidada. Värske Valgamaa reformierakondlaste juhi ja Tõrva linnapea Maido Ruusmanni sõnul on ettevalmistused kohalikeks valimisteks täies hoos ning Otepääl peetud strateegiakohtumine andis hea küünarnukitunde, et töö valimisvõidu nimel käib nii Tõrvas, Setumaal kui ka Võrus.

„Reformierakonna eesmärk Valgamaal on valimisvõidu ja vastutuse võtmine kõigis kolmes loodavas maakonna omavalitsuses,” ütles Ruusmann toona.

2011. aastat Valga linna juhtinud sotsiaaldemokraat Kalev Härk veel kandideerimist kinnitada ei saa. „Ei ole üldse räägitud sellest veel. Praegu on liiga vara mingeid kampaaniaid alustada, praegu võiks veel rahulikult tööd teha. Pigem on praegu haldusreformi küsimused, eelarve ettevalmistamine, meil on praegu väga palju europrojekte pooleli ja tegemisel ja seetõttu ei ole, ausalt öeldes, oma kampaania peale üldse mõelnudki,” tõdes ta.

Kas kandideerimine on pigem tõenäoline? „Ju on,” leidis Härk.

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 23/02/2017 07:37:12

Lisa kommentaar