Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Bossi täitunud unistused: medalikomplekt kuninglikul alal ja spordibaasi võimas areng

Ehitustööd Käärikul käivad täie hooga. Sportlaste uus majutushoone valmib juunis. Foto: Maarius Suviste

Aasta algul möödus sada aastat Põlvamaa Kooraste juurtega spordimehe, legendaarse treeneri ja sporditegelase Fred Kudu (4. jaanuar 1917, Pärnu – 29. september 1988, Tartu) sünnist. Austavat Bossi nime kandnud Kudu mälestust on tema juubeliaastal tähistatud mitmesuguste sündmustega. Hiljuti peeti Eesti olümpiakomitee (EOK) ja K-klubi koostöös Tartus Kudu mälestuskonverents „Fred Kudu 100 – treenerist visionäär”. Konverentsil allkirjastati ka Kudu algatusel eelmise sajandi neljakümnendate lõpus Käärikul tegevust alustanud maineka spordibaasi arenguks hea tahte leping.

Aeg viib endaga kaasa inimesed, kes oma sihipärase töö, tegevuse ja tulevikku suunatud pilguga on suutnud peale lahkumist jätta noorematele põlvedele pikki aastaid märgatava jälje enda tööst ja unistuste poole püüdlemisest. Selliste legendaarsete inimeste hulka kuulub ka oma elu spordile ja Eesti spordi arengule pühendanud Fred Kudu.

Kudu mälestuskonverentsil oli saal puupüsti täis kuulajaid, kelle seas ülekaalus hõbepäised mehed-naised, Kudu kunagised õpilased, endised kolleegid, head tuttavad, praegused sportlased.

Konverentsi juhtis Kuduga tihedalt kokku puutunud endine spordiarst ja poliitik Toomas Savi. Oma muljeid Kudust kui treenerist vahendasid endine kümnevõistleja Jaan Lember, K-klubi president Ulvi Jukk, Kuduga ülikoolis koos töötanud ekskergejõustiklane, eelmine EOK president Neinar Seli jt.

Ettekannetes rõhutati, et sõja järel 1944. aastal Tartusse ülikooli kehakultuuriteaduskonda rajama kutsutud ja aastaid teaduskonna dekaanina töötanud Kudu (kelle initsiatiivil rajati Kääriku spordibaas, millest sai mainekas treeningubaas kogu NSV Liidu kergejõustikukoondislastele) üks suur unistus spordivallas on täitnud.

Saatuslik maavõistlus

Eesti kümnevõistlejad on koju toonud kolm olümpiamedalit. 1924. aastal võitis Aleksander Klumberg (alates 1936 Kolmpere) Pariisis pronksmedali. 1964. aasta Tokyo olümpiamängudele jõudis Kudu enda kasvandik kümnevõistleja Rein Aun, kes naasis hõbemedaliga.

Erudeeritud intelligentne Kudu, kes aeg-ajalt üllatas Käärikul sportlasi pidulikel üritustel ka klaverimänguga, oli hea suhtlusoskusega ja lugupeetud treener tollases kergejõustikumaailmas.

Kudu on olnud Liidu mitmevõistlejate koondise peatreener 1960–1976. Ta on peatreenerina käinud viiel olümpial. Eestis on tema juhendamisel saanud nimekateks sportlasteks väga paljud kergejõustiklased, nagu Heino Lipp, Nikolai Avilov, Rein Aun, Heino Tiik, Paavo Kivine, Jaan Jürgenstein, Valter Külvet, samuti hulk naiskergejõustiklasi, näiteks Linda Kepp, Vilve Maremäe.

Liidu olümpiakoondise mitmevõistlejate peatreenerina algatas Kudu Euroopas kergejõustiku maavõistlused, 1965 NSVL–SLV, 1969 Eesti–Rootsi jne.

Muigega suul meenutati, kuidas kuuekümnendatel motiveerisid treenerid, sealhulgas Kudu, noori hästi sportima väärt Adidase jalatsite ja dresside saamisega. Ekraanile kuvatud vanadel fotodel olid sportlased nii spordirõivastes kui soliidselt ülikondades ja lipsuga. Kudu toonitas sportlikkuse kõrval oma kasvandikele ka härrasmehelikku välimust ja käitumist.

Saalis meenutati, kuidas Kudu enne laagritesse minekut jättis kasvandikele oma käega kirjutatud treeninguprogrammid, mille põhjal kodused treeningud jätkusid.

Paraku sai üks Eesti-Rootsi võistlus 1988. aasta septembris talle saatuslikuks. Spordimehe süda polnud enam päris terve ja noore mitmevõistleja Marko Vunderi „ärahüppamine” sel võistlusel andis tõuke, nii et süda ei pidanud enam vastu.

Tosin aastat unistuse täitumiseni

Oma südames unistas Fred Kudu Eestile kulla saamisest kergejõustiku kuninglikul alal kümnevõistluses. Täpselt 12 aastat hiljem, peale Kudu elutee katkemist, 29. septembril 2000 seisis Sydneys olümpiastaadionil poodiumi kõrgeimal astmel kümnevõistluses Eestile kulla võitnud Võrust pärit Erki Nool.

„Ma pole isiklikult Kuduga kohtunud, kuid temast on alati räägitud kui soojast, südamlikust, samas nõudlikust treenerist. Minu äi Paavo Kivine on olnud Kudu õpilane. Küllap Kudu sealt pilvepiirilt piilus minu jõudmist Austraalias olümpiakullani,” rääkis konverentsil sõna võtnud olümpiavõitja Erki Nool, kellest sai Fred Kudu ühe suure unistuse elluviija.

Konverentsiliste seas istus ka Valgamaal Priipalus kasvanud ja Valgas õppimise päevil kergejõustikuga alustanud Juhan Unger, üks arvukatest Kudu kasvandikest, samuti kolleeg ülikooli päevilt kehakultuuriteaduskonnast. Märtsi lõpus 86-aastaseks saav Unger oli aastatel 1974–1984 ENSV spordikomitee esimees.

„Tundsin Fred Kudu kaua aastaid. Tema suur armastus oli kümnevõistlus ja selle käekäik. Ta oli kogu hingega treener ja spordibaaside arendaja. Tal oli palju unistusi. Ta leidis ülikoolile spordibaasiks Kääriku, mille edendamise eest ta tuliselt seisis. Käärikust sai väga populaarne treenimispaik Liidu sportlastele,” rääkis Unger LõunaLehele.

„Kudu oli intelligentne, erudeeritud, väga laia silmaringi ja sõbraliku käitumisega inimene. Oma töödes-tegemistes oli ta põhimõttekindel. Alati asjalik ja konkreetne. Kudu, keda kutsuti Bossiks, oli eeskujuks nii oma õpilastele kui teistele spordiinimestele. Üks tema seisukohti oli ka, et mees peab ise mõtlema, kas ta sobib sellesse või teise ametisse, ja mees peab tehtu eest vastutama,” mõtiskles Juhan Unger.

Kääriku areneb spordimekaks

Põnevil silmil oodati konverentsil hetke, mil TÜ, EOK, TTÜ, TÜ kliinikumi ja Telia Eesti esindajad allkirjastasid hea tahte lepingu juba uueneva Kääriku baasi arendamiseks.

Ülevaate käimasolevatest töödest ja kavatsetavast, et Käärikust saaks 2020. aastaks tõeline spordimeka, tegi SA Tehvandi Spordikeskuse juhatuse liige Kristjan Karis. Kääriku lähitulevikust rääkis ka Neinar Seli.

Karis kuvas ekraanile eskiise tuleviku spordikompleksist, kus treeningute kõrval tegeldakse ka tipptasemel spordimeditsiini ja teadusega.

Viie aasta eest moodustati Kääriku arendamiseks ja uuendamiseks SA Tehvandi Spordikeskus. Nüüdseks on koostatud arengukava, detailplaneering on vastu võetud, on hinnatud keskkonnamõjud ning koostatud Kääriku keskuse ala eelprojektid.

Juba jaanipäevaks peab valmima kahe lammutatud vana maja kohale uus sportlaste majutushoone, kus on 146 kohta. Ehitustööd praegu käivad.

Kuidas Kääriku arendamise kavad, sealhulgas staadioni uuendamine, jalgpalliväljaku ja spordisaali, samuti järveäärse puhkeala rajamine, teostuvad, sõltub riigipoolsest lisarahastusest. Karis kinnitas, et kultuuriministeeriumile on esitatud investeeringute lisataotlus, 11 miljonit eurot, Kääriku väljaarendamiseks. Kui valitsuselt saadakse 11. aprillil, mil taotlust arutatakse, positiivne vastus, algab kunstmuruga jalgpalliväljaku, kergejõustikustaadioni ja sportmängude halli ehitus. Edasi tehakse korda hotell, vana spordisaal ning toitlutus-, koolitus- ja konverentsihoone.

Autor: Malle Elvet
Viimati muudetud: 23/03/2017 09:10:02

Lisa kommentaar