Uued maksud toovad hinnatõusu

Maris Lauri, riigikogu liige (Reformierakond).

Jüri Ratase valitsus ühe käega lahkelt annab, teisega võtab topelt tagasi. Olemasolevate maksude tõstmine ja viis uut maksu (limonaadimaks, pakendiaktsiis, veokite teekasutustasu, panditulumaks, pangamaks) koos hinnatõusuga sisuliselt nullivad lastetoetuste ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmise kasuteguri.

On vähe inimesi, kes ei sooviks paremini elada. Paremat elu mõistetakse väga erineval viisil. Me võime soovida paremat tervist, häid sõpru, toredat peret, edu töös või huvialadel, kuid tihtipeale käib selle parema elu unistuse juurde ka suurema sissetuleku soov. Praegune valitsus on seda lubanud suurele osale Eesti elanikest, kuid mitte kõigile: tulumaksuvaba miinimum peaks suurenema tulevikus parimal juhul 500 euroni.

Kahtlemata on senine maksuvaba miinimum ajale jalgu jäänud. Kahju ainult, et eelmises valitsuses eelistasid SDE ja IRL kummalist nn Partsi munade rahatagastussüsteemi ja üldist, mitte vajaduspõhist sotsiaaltoetuste tõstmist. Muidugi on 500 eurot rohkem kui 300 eurot, kuid maksuvabastuse astmeline iseloom tähendab, et reaalselt ei pruugi kasvava sissetuleku juures heaolu suurel osal inimestel kasvada. Seda teiste maksude tõusu ja uute kehtestamise tõttu.

Iga kulutus riigieelarves, ka maksuvaba miinimumi tõus, on riigi vaatest kulu, mis on võimalik mingite tulude olemasolu korral. Riigieelarve suurimaks tuluks on maksud. Kui suurendame kulutusi, siis peame paratamatult suurendama ka maksusid. Seda praegune valitsus teebki ja väga hoogsalt. Niivõrd hoogsalt, et vahepeal võib lausa järg kaduda, mida kõike plaanitakse teha.

Parimad meetodid tervise kaitseks?

Suhkrustatud jookide maksustamine ehk limonaadimaks. Põhjenduseks tervisekahju, mida suhkur põhjustab. Suhkur on inimorganismile vajalik, kuid tõsi on see, et seda tarbitakse Eestis liialt palju. Kas jogurtid, saiakesed või moosid peavad olema nii magusad, kui nad on? Kas on ilmtingimata vaja süüa nii palju kompvekke? Võib-olla valiks puuviljad?

Käitumise muutmiseks ei piisa siiski üksnes ühe või teise kauba hinna muutmisest, eelkõige tuleb muuta inimeste suhtumist ja arusaamist tervislikust toitumisest. Ühe kauba hinna tõstmine paneb inimesi lihtsalt teisi magusaid tooteid rohkem ostma.

Alkohoolsete jookide puhul räägib valitsus samuti tervisest ja kättesaadavuse halvendamisest. Kuid siingi on tähtis inimeste suhtumine, mitte üksnes alkoholi hind. Alkoholitarbimine on viimastel aastatel Eestis väga oluliselt langenud, seega ei pruugi hinnatõus olla eriti arukas. Väga järsult tõusev hind suurendab kindlasti Lätist tehtavaid ostusid ja vähendab seega maksutulusid Eestis, kuid see võib soodustada ka salaäri.

Muudatused pakendiaktsiisis peaksid tunduvalt suurendama maksutulusid. Muidugi on tähtis vähendada prügi hulka, kuid seda ei pea tegema üksnes maksude järsu suurendamisega. On selge, et kõrgemad pakendiaktsiisid tähendavad ka üldisemat hinnatõusu, sest pakendatakse ju peaaegu kõiki kaupu. Hinnatõusu toovad ka kütuste, sealjuures gaasiaktsiisi tõus. Need suurendavad otseselt nii autoomanike kui kodumajapidamiste küttekulusid.

Kaupade hindadesse kandub kindlasti ka teekasutustasu. Kuigi jutt algas suurte, eelkõige välismaiste autode maksustamisest, mis Eestist läbi vuravad, jättes siit kütuse ostmata, on praegune valitsus esitanud riigikogule eelnõu, kus maksu alla lähevad kõik Eesti teedel sõitvad üle 3,5-tonnised autod. See teeb tegutsemise keeruliseks neil kohalikel ettevõtetel ja autojuhtidel, kes teevad suhteliselt vähe sõite või veavad korraga suhteliselt vähe kaupa.

Kättemaksud

Tavainimest ei paista esmapilgul kaks uut maksu mõjutavat, kuid neil on Eesti majanduse käekäigule negatiivne mõju, ja see tähendab, et lõpuks tunnevad seda kõik inimesed.

Pangamaksu ei tulevat. Vale jutt – pangad hakkavad maksma kasumimaksu. Sellega väheneb pankade kapitaliseeritus, mis tähendab, et nende tugevusvaru võimalike kriiside korral on väiksem. Tõenäoliselt tõusevad mingi aja jooksul teenustasud ja laenude intressid.

Järgmine kurja juur leiti olevat välisomanikele kuuluvad ettevõtted, mis annavad oma emaettevõtetele laenu. Kasumi väljakantimine nõudis kiiret reageeringut. Jah, sellist tegevust on olnud, kuid palju vähem, kui rahvasuu räägib. Valitsuse valitud lahendus karistab aga kõiki, ka kohalikke ettevõtteid, mis kuuluvad kohalikele omanikele ja tahaksid üksnes Eestis tegutseda.

Arukas kontsernisisene finantsjuhtimine muudetakse kulukaks ja seega ka mõttetuks, mis tähendab, et investeerimine väheneb. Võib ju tunduda, et mis sellest. Kuid kui ettevõtted ei investeeri, siis nad ei uuene ega kasva. Vana tehnoloogiaga kaua vastu ei pea, eriti tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas. Paari-kolme aasta pärast hakkavad sellised ettevõtted Eestis oma tootmist sulgema, uusi ei pruugi aga asemele tulla, sest maksustamine teeb investeerimise Eestis kulukamaks kui naabermaades.

Kulukad keerulised maksuskeemid

Uute maksude kehtestamine nõuab uute IT-lahenduste väljatöötamist, see võtab aega ja raha. Ma olen kindel, et maksuamet saab uute arendustega hakkama. Ent kas tehtud kulud on ikka mõistlikud? Nn Partsi munade skeem võttis hulga raha ja kehtis vaid aasta. Keerulised maksuskeemid on alati kulukamad kui lihtsad. Teiste riikide, aga ka Eesti enda kogemus ütleb, et väikesed maksud tähendavad väikseid tulusid, suuri kulusid ja kokkuvõttes ei pruugi asi ära tasuda. Praegused arvutused näitavad, et justkui tasuvad, vähemalt riigi jaoks. Kuid uute maksude puhul võib väga kergesti prognoosidega eksida ja mulle küll tundub, et ootused on põhjendamatud. Sellele on osutanud nii Eesti Pank kui ka eelarvenõukogu.

On põhjust arvata, et suure osa tekkivast tulust võtavad kiiresti tõusvad hinnad ära, seda just „tänu” uutele kehtestatavatele maksudele ja olemasolevate tõstmisele. Kasusaajaid võib olla väga vähe ehk need, kelle palgatase on ülimadal. Kindlasti loodavad võitjate seas olla valimisteks valmistuvad poliitikud, kes lubavad elanikele tulude kasvu.

 

Autor: Maris Lauri, majandusanalüütik, riigikogu liige (Reformierakond)
Viimati muudetud: 18/05/2017 05:57:05