Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Miks on Kagu-Eestis nii palju töövõimetuid?

Kagu-Eestis oli tänavuse aasta alguseks 11 589 töövõimetut. Kõige suurema töövõimetute hulgaga jääb silma Põlvamaa, kus kogu elanikkonnast on tervelt üle 15 protsendi töövõimetud.

Sotsiaalministeeriumi arvutuse põhjal oli 1. jaanuaril Põlvamaal 4339 töövõimetut. Maakonna elanike arv on 27 963. Võrumaal leidus töövõimetuid 3799, mis teeb veidi üle 11 protsenti kogu elanikkonnast. Valgamaal oli 3451 töövõimetut, samas suurusjärgus kui Võrumaal.

See on nende inimeste arv, kes on püsivalt töövõimetud 40–100 protsendi ulatuses. Siia hulka pole arvutatud alaealised, kes veel tööd ei tee, ega vanaduspensionärid, kes on oma pensioni ausalt välja teeninud.

Töövõimetus annab õiguse saada riigilt töövõimetoetust (varasem töövõimetuspension). Osalise töövõime korral on toetuse suurus ligi 192 eurot kuus ja puuduva töövõime korral ligi 337 eurot kuus (täpne summa sõltub päevade arvust kuus).

Kes need töövõimetud täpselt on, seda ei tea õieti mitte keegi. Töövõimereformi tõttu peavad nad kõik siiski lähima kahe aasta jooksul jõudma Eesti töötukassasse, kui soovivad töövõimetoetust edasi saada. Enam pole nii, et saad kaheks aastaks omale n-ö puude kirja ja siis järgnevad kaks aastat käid rahulikult teiste maksumaksjate raha eest poes alkoholi järel. See on näide nende kohta, kelle töövõimetus kõige enam häirib kaaskodanikke-maksumaksjaid ja kellest mõnda iga kagueestlane paraku oma naabruskonnast teab.

Haigeid ongi palju

Ent valdade ametnikud kinnitavad, et tegelikult on paljud inimesed tõesti haiged.

Näiteks Helme vallas Valgamaal on 1976 elanikku ja 218 töövõimetut. Helme sotsiaalnõunik Anne Kalme ei pea töövõimetute arvu liiga suureks.

Meil ju inimesed järjest vananevad,” sõnas ta. „Rahvas ongi siin haigem. Ilmselt on tehtud siin füüsiliselt raskemat tööd.”

Ta lisas, et osa töövõimetuid käib siiski korra-kaks nädalas tööl või teeb hooajatöid. Kalme sõnul liigset alkoholitarvitamist töövõimetute seas ei esine. Joovad need, kes jõid ka varem. Kalme kardab hoopis, et uue seadusega jääb paljude töövõimetus hindamata ning ka arstidel on reformiolukorras raske.

Rõuge on Võrumaa ilmselt kõige silmapaistvam vald, kuid töövõimetuid on väikse valla kohta koguni 257. Tööealisi inimesi on vallas üle 1400, mis laias laastus tähendab seda, et kuuendik ei ole võimelised tööd tegema.

Me isegi ei tea enam, kes nad on,” sõnas Rõuge valla sotsiaalnõunik Maire Grosmann. Ta lisas, et paljud töövõimetud käivad tegelikult tööl.

Selge see, et arvuna on see suur,” nentis Grosmann. Rõuge vallas on tema sõnul veel ka üle 200 ravikindlustuseta inimese, kelle kohta vald samuti täpselt ei tea, kes nad on. (Olgu lisatud, et töövõimetutel inimestel on ravikindlustus riigi poolt olemas.)

Grosmann pole enda sõnul teadlik, et töövõimetust oleks võimalik pettusega saada. Samas nentis ta, et kõige lihtsam on saada töövõimetuks psüühiliste hädadega ning et ka alkohoolikud saavad kergesti töövõimetuks seetõttu, et nende tervis ongi halb.

Kui meie maksame maksud ja teised joovad, muidugi ärritab,” lausus Grosmann, kuid lisas, et just selliste n-ö joodikute elu läheb tööhõivereformiga kasvõi selle võrra keerulisemaks, et nad peavad iga kuu hakkama töötukassas kohal käima, niipea kui neil seni kehtiv kaheaastane töövõimetus lõpeb.

Grosmann märkis aga, et Rõuge vallas on tõesti väga palju haigeid ja muret tegevalt palju esineb just vähki. Kohalik perearst olla nentinud, et juba üle päeva saab keegi kasvaja diagnoosi. Siiani pole sagedastele vähijuhtumitele osatud muud seletust leida, kui et mõjutajaks on nõukogude ajal vallas asunud raketibaas.

Põlvamaal Kanepi vallas on 319 töövõimetut. Sealne sotsiaalnõunik Tiia Urm jääb aga kommentaarides napisõnaliseks. „See sõltub ikkagi inimese tervisest ja ekspertide hinnangust,” ütles ta. „Seda otsustavad arstid.”

Väike tööhõive toob kaasa töövõimetuse

Urm lisas, et alkoholiga on seotud nende vallas vaid üksikud juhtumid.

Põlva maavalitsuse terviseedenduse spetsialist Kaire Zopp nentis, et Põlvamaal on töövõimetute hulk tõesti suur.

Tahaks südamest loota, et meil ei oleks nii palju puudega inimesi maakonnas,” sõnas ta.

Zopp arvas, et töövõimetus on kindlasti seotud väikse tööhõivega. Töötuse määr on Põlvamaal aasta alguse seisuga 10,2 protsenti, teistes Kagu-Eesti maakondades on see väiksem: Võrumaal 5,5 ja Valgamaal 7,7 protsenti.

Diagnoosi leida ei ole väga keeruline,” nentis Zopp, kuid lisas, et töövõimetust tekitavad ka ülekaal, alkoholitarvitamine ja vaimsed probleemid. Paljudel kaasneb näiteks depressioon tööta jäämisega ja sealt suletud ring alguse saabki.

Niimoodi need väiksed kohad siin hingitsevad,” sõnas Zopp.

Ta leiab, et töövõimetute teemat tuleks koos haiglate, rehabilitatsioonikeskuste ja muude organisatsioonidega koos põhjalikult analüüsida, leida probleemidele põhjused ja seejärel kindlasti ka lahendused.

Küsimus on selles, kuidas panna inimesi tööle n-ö vabatahtlikult sunniviisiliselt ja kuidas inimestes tekiks motivatsioon ühiskonda panustada selle asemel, et võtta välja teiste maksumaksjate teenitud toetus ja lasta isegi oma elamispinna eest teistel tasuda.

Kaire Zopp näeb, et liigne töövõimetus on paljuski ka suhtumise küsimus ja kogu ühiskonna probleem.

Autor: ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 18/05/2017 15:13:33

Lisa kommentaar