Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Tee alt kaevati tanki välja

Aivar Pedaja koos välja kaevatud tankiosadega. Foto: Ülle Harju

Teise maailmasõja aegset Saksa tanki taastav Aivar Pedaja (42) lasi 18. juunil üles kaevata külatee, mille all teadsid kohalikud lebavat sama mudeli jäänused.

"See on Saksa rünnakkahur StuG 3," rääkis Aivar Pedaja tanki kohta, mille puuduolevaid osi ta kõikjalt taga otsib ja millele ta nüüd sai Võrumaalt head täiendust. „Mul oli sellest masinast olemas 30–40 protsenti, koos siit leituga on nüüd ehk juba pool koos.” 

Võrumaalt Sõmerpalu vallast Sulbi lähedalt Lepplaanest kaevas ta koos abilistega suurematest tankiosadest välja roomikuid, mis kuluvad mehe sõnul marjaks ära – masinakomplekt on nüüd peaaegu koos. 

„Lootused olid küll suuremad, aga leitud jupid on rohkem väärt kui see 500–600 eurot, mis kaevamine maksma läks,” ütles Aivar Pedaja. „Näiteks leidsime tanki tagaratta hoidiku osa. See on valudetail, mille järeletegemine läheks päris kalliks.” Kokku tuli maa seest välja 500–600 kilo tankimetalli.

Teised tanki osad on Aivar Pedaja leidnud Eesti eri paigust või ostnud vanavaralaatadelt. "Niimoodi see masin miljonist tükist ükskord kokku ehk saab," on ta optimistlik. 

Kõigepealt üritab Pedaja saada kokku kesta, sest käiguosaga on veelgi keerulisem. «Tanki kestast on puudu kere, kuhu külge kõik asjad käivad, muud asjad on suurelt jaolt juba olemas," seletas ta. Kui kellelgi peaks olema müügiks pakkuda Saksa sõjatehnika osi, kirjutage aivarpedaja74@gmail.com või helistage telefonil 501 3315.

Sama tank on Eestis ainult Laidoneri muuseumis

Pedaja ütles, et üliharuldane see tankimudel pole, sellist saab näha Laidoneri muuseumis Viimsis. "Sealt on hea käia mõõtu võtmas," muheles ta. 

StuG 3 ehk Sturmgeschütz III on Saksamaal aastatel 1940–1945 PzKpfw III šassiile ehitatud ründesuurtükk. Neid toodeti natuke üle 10 000. 

Aivar Pedaja hindas, et StuG 3-sid võib olla terves maailmas alles 50 ringis. "Soomes on palju, sealt on ka Laidoneri muuseumi oma pärit," seletas ta. "Eestis teisi pole, Lätis on kaks, Poolas ja Saksamaal rohkem." 

Eestimaal sõja ajal ringi vuranud Saksa tankid on enamjaolt õhku lastud ja seejärel vanametalliks viidud. Võrumaal tankikaevamisel osalenud sõjaajaloo-uurija Arnold Unt kommenteeris, et pärast sõda oli see tavaline praktika. Tankijuppe on veel leida kohtadest, kust neid nii lihtsalt kätte ei saa – on vaja ekskavaatorit. 

Kas siis on Aivar Pedajal ikka lootust oma tank valmis saada?

"Muidugi on!" põrutas Unt. "Asjalik mees. Mootoriga läheb muidugi kõige raskemaks, aga samas võib selle ühel hetkel saada ka täiskomplektis - elu on täis üllatusi! Ja õiged asjad leiavad õiged inimesed tavaliselt üles."

Sõjalegendid osutusid tõeks

„Paljud vanad inimesed mäletavad, et siin jäi 1944. aasta 13. augustil üks tank sohu, ja legend osutuski tõeks,” rääkis Kärgula valla ajalooklubi eestvedaja Aivar Rosenberg, kes juhatas tankihuvilise Kudussoosse jäänud tanki välja kaevama. „Kui palju tankist alles on, ei osanud keegi öelda, sest venelased õhkisid tanki hiljem ära. Õhkulaskmise põhjus oli see, et keegi seda enam sõjariistana kasutada ei saaks. Tanke oli tegelikult kaks – teine jõudis sõita siia lähedale ühe mäe otsa, kus see siis puruks lasti. See aga jäi sohu sisse.”

Rosenbergi abikaasa Maarika vanaisa jutu järgi võeti tanki küljest ära kõik, mida jõuti liigutada. Osa läks vanarauaks, osa (näiteks laagrid) võeti kasutusele. 

„Siit leitud tanki toru sai Aivar Pedaja juba varem oma tankile külge keevitada,” ütles Rosenberg. „Tuli välja, et poolik tankitoru vedeles ligi 70 aastat lihtsalt tee kõrval kraavis. Kellelgi polnud selle vastu huvi. Aga kuna sellel härral on huvi taastada selline tank, milliseid maailmas enam palju pole, lähevad asjad õigesse kohta.”

Aivar Rosenberg rääkis, et sõjakraami peaks Sulbi kandis veel ohtrasti vedelema. „Saksa mootorrattaid peaks olema," ütles ta. "Talukoht on teada, aga täpse asukoha kindlakstegemiseks tuleks kasutada tänapäeva täpsemaid aparaate. Selle tanki leidmiseks ei kasutatud ka tavalist metalliotsijat, vaid magnetomeetrit." 

Veel loodab ta leida ühe suurtüki, millel olla toru puruks lastud, aga kilbiosa peaks alles olema. "Legendide järgi peaks mõni tank veel kuskil olema, hiljuti leidsime Vene tanki roomiku jupi," seletas Rosenberg.

Leiukohas käis kõva sõjamadin

Sõja lõpupoole peeti Sulbi kandis veriseid lahinguid. Pühajõgi (Võhandu) oli piiriks: taganevad sakslased olid lääne, venelased ida pool. Metsast on kohalikud leidnud aastate jooksul hulgaliselt sõjatehnikat. 

"Kuna Sulbis oli lennuväli, see käis käest kätte, siis on leitud ka mürske," teadis Aivar Rosenberg kõnelda. "Kui Pulli küla põllu peal võeti kartulikombainiga kartuleid, siis klassivend Mati Roon oli masina peal, kui kartulisorteeri lindi peale tuli äkitselt lennukipomm. See oli väga suur ehmatus, mida klassivend aastaid hiljem meelde tuletas."

Sulbis asunud Kärgula koolimaja panid sakslased põlema, sest neil oli seal staap ja moonaladu. "Kohalikke ei lubatud kustutama," rääkis Rosenberg. "Taganedes lasid sakslased ka korraliku silla õhku."

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 23/06/2017 02:06:47

Lisa kommentaar