Aleksandra Malova katsub, kas ekleerid on juba piisavalt küpsed. Foto: Elina Allas

Kellel oli õnne või ebaõnne nõukogude ajal elada, mäletab veel toonaseid hittküpsetisi – rohke keedukreemiga ekleere. Venemaal on need endiselt populaarsed ja Obinitsas käib neid nüüd küpsetamas sotsioloogist hobikokk lähimast suurlinnast Pihkvast.

Obinitsas asuva Iti Leeväküügi perenaine Iti Toom kohtus kodukoka Aleksandra Malovaga (32) kevadel Pihkvas etno-gastrofoorumil. Toom kutsus Malova Obinitsa, et naine aitaks meelde tuletada, kuidas küpsetada nostalgiahõngulisi maiustusi. Lisaks ekleeridele ka näiteks keelt alla viivat meekooki (medovik) ja Pavlovat, mida Malova valmistab iseäralikul moel, valades munavalgevahu sisse keedetud suhkrusiirupi.

Nostalgia on tore asi, aga olgem ausad, nõukaaegsed ekleerid ajasid rohke keedukreemi tõttu siiski paljusid inimesi iiveldama. Aleksandra kasutab ekleerides aga tänapäevaseid ja märksa maitsvamaid koostisaineid.

Aga kuidas ta siis neid teeb? Kõigepealt tainas. Tainasse läheb kolm muna, 100 grammi võid, 100 grammi jahu, 100 grammi piima ja 80 grammi vett, veidi soola ja suhkrut. Kõige enne tuleb potti panna või, piim, vesi, suhkur ja sool ning lasta segu keema tõusta. Tulisesse segusse segada kiiresti jahu ning keeta seejärel madalal kuumusel kolm minutit. Seejärel segatakse tainasse aeglaselt ükshaaval munad. Lõppkokkuvõttes peab tainas olema läikiv.

Siis polegi muud kui tordipritsi või lusika abil vormida tainas küpsetuspaberile. Kõigepealt tuleb ekleere hoida 10 minutit ahjus maksimumtemperatuuril, seejärel 15 minutit 170 kraadi juures ja pärast 10–12 minutit veel 140 kraadi juures. Pärast ahju kinnikeeramist peaksid need mõneks ajaks veel ahju seisma jääma.

Nikerdamist jagub

Kõige raskem töö on ekleeridesse kreemitäidise sisselükkamine, mis isegi tordipritsi abil ei käi kergelt. Otstesse tuleb enne mõne peenikese tömbi esemega augud teha. Kreemi sisse läheb kondenspiim, piima, kaks muna ja paar supilusikat tärklist (koguseid tuleb timmida nii, et kreem oleks paraja konsistentsiga). Ja Obinitsas muidugi valatakse kreemi sisse ka Vana Tallinna likööri või kohalikku puskarit hansat. Kusjuures Pihkvas kasutatakse maitsestamiseks just Eesti toodet Vana Tallinnat.

Tekib küsimus, kas ka lastele tohib selliseid ekleere anda. Kogenumad inimesed vastavad: magavadki õhtul paremini.

Kõik muidugi mäletavad, et ekleerid on kaetud ka pruuni glasuuriga. Selle valmistamiseks sobib kõige paremini tume sulatatud šokolaad, millesse on valatud rõõska koort või piima. Tulemuseks on kaloripomm missugune, aga ääretult hõrgutav ja ainulaadse nüansi lisab sellele muidugi hansa.

Nüüdseks on Aleksandra n-ö rahvusvahelise koostööprojekti raames käinud Obinitsas hõrgutisi valmistamas juba palju kordi. Eestisse pääseb noor kahe lapse ema tänu viisa olemasolule. Tema abikaasa Aleksei aga ei vaja üldse Eestisse tulekuks viisat, sest nii tema kui ka ta esivanemad on pärit Petserit ja seega oli tal võimalus saada nii Venemaa kui ka Eesti pass.

Peipsi kala vääristajad

Paar tutvus omavahel ühes Pihkva uuringufirmas töötades, kuna instituudis õppis Aleksandra sotsioloogiat. Pärast esimese lapsega koju jäämist hakkas naine tasapisi küpsetama ega naasnudki uuringufirmasse, sest ei pidanud mõistlikuks oma mehega koos töötada: tööteemad tulid kogu aeg koju kaasa.

Vahepeal oli Aleksandra ajalehes Pskovskaja Pravda palgaline kokanduslehekülje toimetaja. Tema mees on aga asunud pakkuma poliitilise konsultandi teenust.

Koduse kondiitrina elab Aleksandra majanduslikus mõttes normaalselt ära. Suurema osa oma kokanduslikke teadmisi on ta omandanud internetist, mitte aga esivanematelt.

Koos abikaasaga ajab Aleksandra ka kalaköögi teemat, mille võib kokku võtta sõnadega Peipsi kala vääristamine. Selleks on neil loodud sõpruskonnaga MTÜ ja viimasest kalaneljapäevaõhtust võttis osa lausa 60 inimest. Kalaõhtutel valmistavad nad kõikvõimalikke roogi ainult Peipsi kalast: suitsu- ja soolarääbiseid, kalamarja, kalavorsti ja -kotlette, šašlõkki, kalarulle peekonis jms.

Aleksandra sõnul on hauemari väga väärtuslik ning ta teab, et kaubanduses petetakse sageli inimesi nii, et värvitakse hauemari ära ja müüakse väärtuslikuma kalamarja pähe.

 

Autor: Elina Allas
Viimati muudetud: 20/07/2017 09:27:00