Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Setomaa rahvahääletuse tulemus jahmatas poliitikuid ja rahvast

Rahvahääletus Setomaa valla maakondliku kuuluvuse üle tõi paljude jaoks jahmatava tulemuse: vald hääletati Võru maakonna alla, kuigi kaks kolmandikku tulevase valla elanikest elab praegu Põlva maakonnas.

Küsitluses osales ligi kolmandik loodava Setomaa valla elanikest, kellest 59,1 protsenti pooldas Võru maakonda kuulumist. Tulemus nörritas eelkõige neid poliitikuid, kes tegid enne hääletust kõva kihutustööd Põlva maakonna kasuks.

Noh, ütleme niimoodi, et natuke aimasin ette, et see nii võib minna,” nentis üks neist, Põlva maavanem Igor Taro, möödunud reedel, päev pärast tulemuste selgumist. „Kui numbrite sisse minna, siis on näha, et aktiivsed meremäelased olid need, kes otsustasid Mikitamäe ja Värska piirkonna setode saatuse ära. Kõik voodihaiged praktiliselt kanderaamidel toodi küsitluspunkti. Teisel pool oli osavõtt loid, millest ma ka saan aru – Mikitamäel oli see juba viies rahvaküsitlus.”

Miks hääletas Värska vallas tervelt 89 inimest Võru maakonna poolt? „Facebookis tegi üks volikogu liige (Toomas Valk – ÜH) postituse, joonistas sinna toreda kaardi ja ma arvan, et see mõjutas väga palju,” oletas Taro. „Minu jaoks selle kaardi puhul on põhimure see, et seda kaarti kasutasid varem Setomaa valla vastased tõestamaks, et seda valda ei tohi teha. Võtta nüüd see kaart välja argumendina Setomaa valla tuleviku otsustamise küsimuses ... Kellelegi jah võib-olla meeldivad sellised loogilised ümarad korrapärased vormid, kuigi inimesed elavad ka edaspidi sellises soolikakujulises vallas!”

Maaeluminister Tamm ei rõõmusta

Põlva külje alt Kiumast pärit maaeluminister Tarmo Tamm enda sõnul rahvahääletuse tulemusest rõõmu ei tunne, sest soovis Setomaa jäämist Põlva maakonda. „Arutelud selle üle, kas uus moodustatud Setomaa vald hakkab kuuluma Võru või Põlva maakonna alla kestsid valitsuses üle kuu,” möönis ta. „Valitsusel oli otsust teha keeruline, sest Mikitamäe vallajuhid eelistasid Põlva maakonda jäämist, aga Värska vallajuhtide eelistus oli kuuluda Võru maakonda. Kokkuleppele valitsus ei jõudnud ja nii otsustati küsimus panna rahvahääletusele.”

Tamm ütles, et rahvahääletuse tulemus on ilmselt paras šokk Põlva maakonnas elavatele setodele. „Rahvahääletuse tulemus näitas, et valdav osa inimestest Värska ja Mikitamäe vallast ei soovinud, et Setomaa vald kuuluks Võrumaa alla,” nentis ta. „Samas Võru maakonna inimeste aktiivsus kallutas otsuse Võru maakonna kasuks. Hea näide sellest, et kui ise ei taha otsustada, otsustab sinu eest keegi teine.”

Võrokesed toetavad otsust

Hää otsus, kuigi ilmaratas ei oleks seisma jäänud, kui oleks ka teistmoodi olnud,” ütles Setomaa Võru maakonna alla toomise pooldaja riigikogulane Ivari Padar. „Me peame rahumeelselt vaatama, kuidas Põlva ja Võru maakond saaksid rohkem koostööd teha. Kui saarlased ja hiidlased saavad oma kultuuriruumi omavalitsuse tehtud, peame meie, võrukesed ja setud, samuti omas kultuuriruumis asju koos ajama, mitte tüli kiskuma.”

Setomaal elav võrokesest kirjanik Kauksi Ülle arvas samuti, et hästi läks ja et koostöö teeb võrokesi-setosid tugevamaks. „Edasi oleks loogiline ära teha see, mis 20 aastat tegemata on, ehk taastada ajalooline Võrumaa,” leidis ta.

Juhtsetod jäävad diplomaatiliseks

Kõige olulisem asi – Seto vald – on meil käes,” kommenteeris endine Seto ülemsootska, Tallinna ülikooli kommunikatsiooniõppejõud Annela Laaneots. „On see Põlva või Võru maakonnas, on kolmandajärguline küsimus.”

Ka praeguse Setomaa valdade liidu juht Margus Timmo suhtus rahvahääletuse tulemustesse rahulikult. „Valitsus oleks võinud küll ise otsuse teha, lähtudes sellest, kuidas olnuks parem elukorraldus,” nentis ta. „Nüüd anti otsustamine emotsionaalse rahva kätte.”

Timmo ütles, et Põlva maavalitsuses võeti küll setosid alati lahkelt vastu ja aidati igat moodi, aga ka Võru maakonnas sujub koostöö võrokestega hästi. „See on ka loogiline lahendus, kui vaadata kaarti ja mõelda seto ja Vana Võromaa kultuuriruumi koostööle.”

Mis saab edasi?

Igor Taro oletas, et valiku tagajärgedest saavad esimesena aru turismi- ja arendustöötajad ja siis, kui n-ö võõrasse peresse ehk uude võrgustikku minek toimub. „Kui ollakse kontvõõras seal laua taga ja peab hakkama ennast kõigepealt tutvustama, ennast kehtestama, ennast tõestama, läheb tükk aega, enne kui saavutatakse seesama positsioon, mis oli enne,” leidis ta.

Kuna ka Orava vald liigub Võru maakonna alla, kas Põlva maakond üldse jääb alles? „Põlva maakond ei ole ju üldsegi kõige väiksem,” ütles Taro. „Üks vald, Meeksi, tuli isegi Tartumaalt juurde. Tuleks aga küsida, kas sellisel kujul on mõtet maakondi üldiselt Eestis säilitada. Läänemaastki võeti ju täiega suur tükk maha.”

Taro ütles, et maakondade saatuse üle pole mõtet arutleda enne, kui uued omavalitsused on tööle hakanud. Küll on juba tihendatud Põlva ja Võru maakonna koostööd: loomisel on ühine Kagu ühistranspordikeskus.

Nüüd tuleb mõelda, kuidas hakkab toimima turismivõrgustik, kui üks oluline objekt (Värska veekeskus – ÜH) on siit läinud,” rääkis ta. „Aga meil on kahe maakonna peale päris mitmes osas maakondadeülene toimepiirkond.”

Annela Laaneots ütles, et tema küll ei muretse selle pärast, kuidas turismitegijad ja teised arendajad uue maakonna organisatsiooni sulanduvad. „Seto omma kõik aig kõigiga häste läbi saanu,” muheles ta.

Laaneots nentis, et uute oludega tuleb kohaneda igas Eesti otsas, ses osas ei erine Setomaa kuidagi. „Meile lihtsalt tundub, et ainult meil tuleb uuesti atra seada, aga nii on ka Saaremaal ja Virumaal.”

Kas Põlva maakonda on üldse vaja, kui mitu suurt juppi on küljest ära võetud? Laaneots leidis, et Kagu-Eesti võiks siiski eraldi jääda, aga ei peaks muretsema Põlva ja Võru maakonna säilitamise pärast.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 20/07/2017 09:50:02

Lisa kommentaar