Küsitlus
Ilm täna
Võru
13°
Põlva
14°
Otepää
13°
Tartu
13°
Antsla
12°
Valga
12°
Räpina
14°
Tõrva
12°
Võru
19°
Põlva
19°
Otepää
19°
Tartu
20°
Antsla
20°
Valga
20°
Räpina
20°
Tõrva
20°
Võru
19°
Põlva
20°
Otepää
19°
Tartu
20°
Antsla
20°
Valga
20°
Räpina
20°
Tõrva
20°

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Urvastest Uhtjärve orust leitud Ürgnaise luustik. Foto: Üllar Salumets

Oleks olnud ilus koht maja ehitamiseks, aga kalmistule enam maja ei ehita,” muheles Võrumaa praost, Urvaste kirikuõpetaja Üllar Salumets, näidates kiriku lähedal Uhtjärve orus kohta, kust tuli välja arheoloogidele huvipakkuv luustik, mille kohalikud kiiresti Ürgnaiseks ristisid.

Tundus huvitav koht ja kuna mul on muinsuskaitse luba olemas, küsisin ka kiriku käest loa ja läksin vaatama,” rääkis iidse matmispaiga avastanud Antslast pärit detektorist Jaanus Naaber. „Kui üks käevõru välja tuli, kutsusin muinsuskaitse kohale. Põnev oli näha seda protsessi, kuidas hambaharjaga luustikku välja kaevatakse – au arheoloogidele!”

Saime teate, et põllu künnikihist tuli välja pronksehteid ja kohapeal selgus, et üks käevõru oli veel kellegi küljes,” rääkis Urvastes kohapeal käinud muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor Anu Kivirüüt. „Kuna leiud asetsesid maapinna lähedal ja tundusid ohus olevat, siis otsustasimegi kiiresti vaatama minna.”

Kui leitud matuse avasime, hakkasid välja tulema spiraalmustrid, mida tunneb hästi Tartu ülikooli arheoloog Riina Rammo,” seletas Anu Kivirüüt.

Haruldane leid

Spiraaltorudest mustrid viitavad tagapõllele – ehe, mis vööle kinnitatult rippus arvatavasti naise seljalt alla,” hindas Riina Rammo. „Tegemist on haruldase leiuga: varasemast on selliseid leide teada vaid kümmekond. Kõik need pärinevad Lõuna-Eestist ja on dateeritud 13.–15. sajandisse. Sel perioodil pole metallist rõivakaunistused haudades enam tavalised. Spiraaltorudest valmistatud mustritega kaunistati rõivaid Eesti alal hiljemalt 11. sajandist ja see komme püsis kohati isegi 20. sajandini.”

Rammo selgitas, et spiraaltorudest mustreid on raske kaevata, sest neid pisikesi torukesi koos hoidev lõng on maa sees hävinud. „Seetõttu saab pinnases lahtiselt paiknevatest spiraalidest mustreid sageli vaid ettevaatlikult välja puhastada ja seejärel hoolikalt dokumenteerida,” ütles ta. „Kaevates on neid väga kerge rikkuda, sest näiteks labidaga kaevates segamini aetud mustreid pole enam võimalik taastada ja kogu informatsioon läheb kaotsi.”

Asjatundjad uurisid Ürgnaise leiupaika kahel päeval. Luustiku pead ei leitudki, ilmselt on see juba aastate eest kündmise käigus kaduma läinud. Küll tuli tema kaela lähedalt välja kaurikarpe, algselt võis tal kaelas olla neist tehtud kee. „Sääre ümber olid pronksspiraalkaunistused, mis võisid pärineda näiteks sääremähistest,” lisas Anu Kivirüüt.

Leiud on tema sõnul praegu Tartu ülikoolis uurimisel. „Ehete ja kaunistuste järgi võib arvata, et naise luustik on pärit muinasaja lõpust või keskaja algusest ehk 12.–13. sajandist,” rääkis ta. „Võtsime kaasa neli monoliiti, mis lahti puhastatakse ja leiud ära uuritakse. Seejärel teeme kokkuvõtte.”

Kivirüüdi sõnul võib praegu juba kindlalt öelda, et Uhtjärve orus asuval väikesel mäekingul on iidne kalmistu. „Mõni surnu on sinna kindlasti veel maetud,” ütles ta.

Kivirüüt leidis kalmistukünkalt hulgaliselt jälgi nn mustade arheoloogide tegevusest. Mida nood leidsid, sellest pole midagi teada. „Alustasime aga koha kaitse alla võtmist, keegi seal enam omapäi kaevata ei tohi,” sõnas ta. „Kui kohalikud juhtuvad seal sellist tegevust nägema, andku kindlasti teada.”

Kivirüüt rääkis, et võis oletada, et Urvastes Uhtjärve orus võib kalmistu olla. „1930. aastatel tulid selle mäekülje pealt künni käigus välja sõrmused, käevõrud ja merevaigust helmes,” seletas ta. „Neid eksponeeriti Valga muuseumis, kuid sõja ajal põles muuseum maha, leidudest jäid alles vaid pildid.”

Üllar Salumetsa sõnul asub kalmistu kiriku maal ja on välja renditud kohalikule talunikule. „Tema teeb siit praegu ainult heina, vene ajal aga kündis ka,” rääkis ta. „Sellepärast ongi kolp ära küntud ja teised asja muljuda saanud. Aijah, oleks pidanud arheoloogidele ütlema, et leidsime pastoraadi juurest ühe kolba. Matsime selle sinnasamma tagasi.”

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 27/07/2017 09:36:36

Lisa kommentaar