Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Kuidas on külm suvi mõjutanud turismitalusid?

18 aastat Kanepi vallas Hurmiorus tegutsenud Savi turismitalus toimuvad lisaks puhkajate majutusele ka mitmed üritused, pildil on hoidisteraamatu esitluspidu aastal 2009. Foto: Ülle Harju

Lumeta talve ja külma suve tõttu on turismitalud pidanud broneeringuid tühistama, aga samas on lisandunud looduspuhkuse eelistajaid, kes ei pelga vihma ega pimedust ning kelle lemmikuks on näiteks öömatkad.

Savi turismitalu Hurmiorus Põlvamaal avas uksed 18 aastat tagasi ja sellest ajast on kümne voodikoha, lakamajutuse ja telkimisvõimalusega talus külalisi käinud aasta ringi.

Perenaine Eela Jää ütles tänavusest aastast rääkides, et külaliste arv hakkas juunist kasvama, sest siis lõppes noorematel lastel kool. „Juuni ja juuli oli maja täis, ka käesolev kuu ja septembri esimene pool on broneeritud,” täpsustas ta.

Kõige rohkem käib Savi talus peresid, kellest enamik on Eestist, järgnevad lõunanaabrid, siis pered Saksamaalt.

Tänavu on telkijaid varasematest aastatest enam, kuid enam on ka neid, kes ei ole kohti broneerinud. „Kenad inimesed tulevad ukse taha öömaja küsima,” märkis Jää, kes ootamatutele külalistele soovitab öömaja lähemalt siis, kui omal külalistemaja täis.

Tänavu on broneeringuid ka tühistatud, sest vihmased ilmad kõigile puhkajatele ringikäimiseks ei sobi.

Hurmioru on maal puhkuse veetjatele mitmes mõttes kasulik paik. Nad saavad lähedal asuvates taludes eelneva kokkuleppe korral uudistamas käia: ühes talus on hobused ja ponid, teises lambad, kolmandas käsitöö jne. Lisaks põnevatele taludele on lähedal ka maanteemuuseum.

Aasta alguskuud olid Savi talus lumepuuduse tõttu varasematest tagasihoidlikumad. „Lumepuudusel ei olnud võimalik kummikelkude rada teha ja kui oli lund, oli jälle järv lahti,” selgitas perenaine.

Kui Kanepi vallas asuv Savi talu paikneb suuremate teede lähedal, siis Vetevana talu Hino järve ääres Misso vallas on Eestimaa veerekese peal.

Peremees Marnet Kraani ütles, et tänavune aasta on külaliste arvu poolest mullusest pisut tagasihoidlikum just vihmaste ilmade tõttu.

Vetevana talu õuest on teed mööda nii Läti- kui ka Venemaale kümme, läbi metsa Lätimaale vaid kaks kilomeetrit. Siiski satuvad lõunanaabrid tallu harva, idanaabrid isegi rohkem.

Eestlased on 60kohalises talus ülekaalus ja need, kes on siia käima harjunud, käivad edasi. Meie juures peetakse sünnipäevi ja korraldatakse teisi üritusi,” rääkis Kraani. Ta lisas, et kõige rohkem on rahvast juunis, juulis ja augustis, septembrist hakkab külaliste arv kahanema.

1990ndate alguses rajatud turismitalul on ka kaks matkamaja, mida osa külalistest eelistabki.

Seda, et inimestele meeldib järjest enam looduses olla, tunnistas ka Tuuli Merimaa Kiisatamme talust Sangaste vallast Valgamaalt.

 

Peredega öömatkal

 

2009. aastal rajatud Kiisatamme tallu on nüüdseks külaliste tarvis jäänud ainult kaheksakohaline matkamaja. „Kõik tulijad eelistasid matkamaja, sellepärast lõpetasime kodumajutuse kaks aastat tagasi ära,” selgitas Merimaa. Matkamaja lähedal on ka matkarada.

Kiisatamme talu õues saavad külalised uudistada ligi 350aastast looduskaitse all olevat tamme. Tulevast aastast saab Kiisatamme õues taas kontserte kuulata.

Kuna matkamaja pidamisega pere ära ei ela, korraldab Tuuli Merimaa ka loodusmatku ja teeb giiditööd Sangastes, Otepääl ja Pokumaal, tutvustab Sangaste lossi ja selle lugu ning õpetab loodustarkusi Pokumaal. Tema sõnul ei kurda Otepääl keegi puhkajate puuduse üle.

Üheks populaarseks puhkuse sisustajaks on saanud Pokumaal kaks ja pool tundi kestvad öömatkad. „Alguses vaatame loodust ja hiljem seda, mis meiega pimedas juhtub. Pimedas muutuvad nii sammud kui ka käte asend ning kuulmine muutub paremaks,” rääkis matku korraldav Merimaa.

Siiani on olnud juba kuus öömatka, igas rühmas 20 inimest ning raja pikkuseks poolteist kilomeetrit. Matkajuhi sõnul tulevad öömatkale peamiselt pered ja sõpruskonnad, kes kõik on öist rännakut nautinud.

Looduses viibida eelistavaid inimesi ei ole vihmased ilmad küll mõjutanud,” lausus Merimaa.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 10/08/2017 09:45:00

Lisa kommentaar