Kagu-Eesti tunnustuse saanud metsamees lipsuga käimist lubada ei saa
Tagasi uudiste juurde
Margus Pungits. Foto - Eesti Erametsaliit
Nädalavahetusel jagasid Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus parimatele metsamajandajatele preemiaid. Biomajanduse edendaja tiitli sai Võru- ja Põlvamaal tegutsev Margus Pungitsa ettevõte Ökokütus.
"Inimest jällegi heas mõttes see tiivustab. Auhinnaleht oli ka viisakas ja väikest boonust anti asja juurde, lõi silma särama, ja tänukirigi veel. No mis sa hing veel tahad!" ütles Pungits tunnustuse kohta.
Ökokütus tegeleb hakkpuidu tootmise ja metsa hooldusega, ettevõttele kuulub kahes maakonnas kokku 49,5 hektarit metsamaad. Peale selle on Pungitsal isiklik talumets, kust raskematel aegadel on tulnud lisa võtta.
Ökokütuse esitas konkursile Võrumaa metsaühistu, mis on välja toonud firma erilist tähelepanu metsade uuendamisele ja noore metsa hooldamisele. Et mets ei läheks metsa, nagu Pungits ise märgib. Peale selle tunnustatakse teda FIEna metsaühistu liikmena kaasalöömise eest, samuti laste kaasamise eest metsandusse.
Häid sõnu jagub Pungitsal ka metsaühistute aadressil. Konsulendilt nõu küsimine ja väiksemate kinnistuomanike ühismüügi korraldamine on tema jaoks tugevad argumendid, miks metsaomanikud peaksid ühistute liikmeks astuma, abi on ta ka ise sealt saanud.
Ökokütusel on aastatega välja kujunenud oma klientuur. Firma on üks viiest hakkpuidutootjast, kes varustab soojaga Võru linna. Halvemate ilmade ajaks on firmal Võru külje all Umbsaares laoplats. Selle aasta leping on 50 000 kantmeetrit. "See on ka miinimumkogus, et tehnika liisinguid maksta, vähem ei kannatagi teha," selgitas Pungits.
Hakkpuidu hind on kaks aastat olnud madalseisus, sellest aastast loodavad tootjad paranemist. "Tänu Osula koostootmisjaama käivitamisele peaks hakkpuiduturg stabiliseeruma, nõudlus hakkab kasvama," hindas ta. Aasta on olnud hea ka metsa juurdekasvu poolest. Raskeid aegu on varemgi olnud: 2005. aastal põles firma hakkur ära ja tuli neli aastat töötada, et selle liisingut veel maksta.
Abikaasalt on mees oma tegemiste pärast saanud ka humoorikat kriitikat. "Ta rääkis pikki aastaid, et ta ei ole nii rumalat meest näinud, kes ostab läbiraiutud metsa endale. Et teised müüvad metsa ja elavad hästi, aga sina oled eriline frukt, ostad läbiraiutud metsa ja tahad paremini elada."
„Aga kui mõned aastad olid mööda läinud ja ma olin sealt ka tulu saanud, siis ta on öelnud, et ega ma enam nii väga rumal ei olegi," naeris Pungits. Kui ise teha ja ka toetust küsida, ei jää tema sõnul ka noore metsa hooldamisega miinusesse, ühtlasi saab nii jätta midagi päranduseks lastele ja lastelastele.
Mees näeb, et paljud kohalikud inimesed, kes ei kuulu vanadesse metsaperedesse, lähevad metsamaade ülesostjate õnge ja lepivad väga palju väiksema summaga, kui peaks. "Metsa puhul ei saa öelda, et müüme kõik maha ja elame hästi, siis ei ole järeltulevatel põlvedel midagi," leidis ta.
Metsast kombinaati ja tagasi
Kunagi pikalt Võru piimakombinaadis töötades tundis Pungits koormuse järgi, et seal väga tööd ei peagi tegema ja päevast päeva on kõik sama. Kui Pungits läks metsamajandamise peale üle, arvati, et mis see meiereimees ikka teab. "Keegi ei teadnud, et juured on sügavalt maa sees," muheles Pungits. Tema isa oli 1988. aastal Põlvamaa esimeste talunike seas, kes iseseisvalt majandama hakkas ja on talunik praegugi.
Pungits ostis esimese metsakinnistu 1997. aastal. Samal aastal hakkas ta FIEks ning praegu tegeleb 60 hektari peal teraviljakasvatusega, kuigi ära sai proovitud ka maasika- ja kartulikasvatus. 1997. aastast võttis perekond üle Piusa poe pidamise. Poemajandamine on olnud ka perelaste ärikoolituseks ja lisateenistuseks. Nüüd, kus ka kõigil lastel on omad tööd ja ettevõtmised, loodetakse selle kuu lõpust pood mõnele ettevõtlikule noorele edasi müüa.
Ökokütuse loojaks olid aga tema kadunud õemees Aare Ilves ja Jaanus Hakk. "Mina jätkasin 2004. aasta maist, peale õemehe õnnetut hukkumist. Hakk on senimaani Orava vallas tublimaid ettevõtjaid," tunnistas Pungits. Firmas on Pungitsal üks töötaja, samuti üks oma talus, lisaks enda jaks ja poeg, kes oma töö kõrvalt aitab. "Lipsuga käimist ma ei saa lubada. Kui nüüd õnnestub tehnikat uuendada, siis kindlasti oleks ühele-kahele inimesele veel tööd. Praeguse tehnika tootlusega lihtsalt ei ole otsest vajadust," tõdes ta.
Margus Pungits on praegu Orava vallavolikogu revisjonikomisjoni esimees ning haridus- ja kultuurikomisjoni aseesimees. Ajapuudust tunneb ka tema, sest suusamaratonidele enam eelmisel aastal ei jõudnud. "Nüüd on mõtted selle juures, et maale teha palkidest puhkemaja, investeerida natukene," selgitas ta järgmist käiku.
AKSEL LÕBU
Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 17/08/2017 15:06:31
