Metsavendade punkri taastamine. Foto: Pille Saarnits

Valgamaal Ähijärvel Karula rahvuspargi keskuses peeti tuntud metsavenna Alfred Käärmanile pühendatud seminari, millest võtsid osa lähiajaloo huvilised nii Lõuna-Eestist kui ka kaugemalt. Üritust juhatasid Arvi Asi ja Kaido Kama. Lisaks taastati talgute korras Põrguoru metsavendade punker.

Ettekanded Alfred Käärmannist ja arutelud metsavendlusest käsitlesid relvastatud vastupanu Nõukogude kommunistlikule okupatsioonile Eesti Vabariigis aastatel 1944-1953. Samuti heideti pilk eesti rahva võitlusele võõrvõimu vastu tänapäeva vaatevinklist. Kõnelesid sõjaajaloolane Arnold Unt, ajaloomagister Martin Kerem, endine justiitsminister Kaido Kama, lähimineviku poliitvang Valdur Raudvassar jt. Kohal viibis ja mälestusi jagas ka A. Käärmanni poeg Asso Kond.

Alfred Käärmann (1922-2010) oli rahvusvaheliselt tuntud metsavend, V. Raudvassari ja siinkirjutaja aate- ja saatusekaaslane Mordva vangilaagritest. Pärast aastatel 1952-1968 GULAGis represseerituna sai A. Käärmann elamisloa Eestisse alles aastaid hiljem. Sajandivahetusel pidasime kirjavahetust ning kohtusime nii tema kodukohas Eesti-Läti piiri läheduses kui ka Tartus.

A. Käärmanni sulest on ilmunud mitu raamatut, sealhulgas „Surmavaenlase vastu” (1998, 2007). Selles erakordselt informatiivses ja faktiderohkes teoses esitatakse muu hulgas täpne kirjeldus metsavendade punkrist, milles asjaosaline ennast sõjajärgsetel aastatel varjas.*

On äärmiselt tunnustus- ja tänuväärne, et eeskätt looduse ja loodusmälestistega tegelev Karula rahvuspark ka kõnealust üritust võõrustas. Kahel seminarile eelnenud päeval, 11.-12. augustil toimusid kultuuripärandi koolituste sarja raames Perajärve metsas Põrguorus metsavendade punkri taastamise talgud. Töö polnud kergete killast: pehme pinnase tõttu kippusid kaevandi seinad korduvalt varisema, raskesti ligipääsetavasse kohta tuli vajalik ehitusmaterjal (puit, tellised jm.) suurelt osalt käsitsi kohale toimetada. Võib ette kujutleda, kui raske ja ohtlik oli maa-aluse eluaseme rajamine ligikaudu 70 aastat tagasi. Kõnealune punker oli 1989. aastal kord juba üles ehitatud, kuid aeg on vahepeal oma töö teinud ning nüüd otsustati see endisel kujul taastada.

Konverentsist osavõtnutele koostati metsasügavuses peituvasse Põrguorgu ekskursioon, mille vältel neile tehtud tööd tutvustati ning kus mõtetevahetus metsavendluse ümber jätkus.

Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist 1991. aastal sai Alfred Käärmannist Eesti Kongressi saadik. Kaitseministeerium autasustas teda III klassi Teeneteristiga.

Lõpetuseks jätan lugejale mõistatada, miks postsovetlikus Eestis ei tehta juttu meie lähimineviku rahvuskangelastest – kes on ju olemas teistes võõrvõimu all kannatanud riikides. Samuti, miks (ilmselt teadlikult) on Alfred Käärmann jäetud välja „Eesti elulugudest” (Eesti Entsüklopeedia, 14. köide, 2000, lk. 211, Eesti Entsüklopeediast 5. köide, 1990, lk 317) ja TEA Entsüklopeediast (12. köide, 2015, lk 97).

 

MART NIKLUS

 

* - Vt. ka Martin Andreller, „Punkrite arhitektuurist ehk Kus varjasid end metsavennad?” Kaitse Kodu, nr 3, 2017, lk 68-71.

 

Autor: MART NIKLUS
Viimati muudetud: 17/08/2017 15:17:08