Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Akt vallavolikogus ja pead lendavad, õigusorganid uurivad seaduspärasust

Tulevase suurvalla keskuse rahu on suve jooksul raputanud prokuratuuri kriminaalmenetlus ja halduskohtusse jõudnud võimupööre. Valimiste eel on vallavanem vähemusvalitsusega jäänud volikogu otsese toetuseta.

AKSEL LÕBU

17-liikmelise Räpina volikogu tüliküsimus on hoogu saanud revisjonikomisjoni tööst, vallaettevõtte ASi Revekor puuduste jõudmine uurimisorganitesse oli mõnele viimane piisk karikas.

Revekor on Räpina toimimises kriitilise tähtsusega vallaettevõte: hõlmab kütte-, elamu- ja veemajandust, teeb heakorratöid, hooldab haljasalasid ning remondib valla tänavaid ja teid. Samuti teenindab ettevõte bussijaama, turgu, jäätmejaama ja valla sauna.

Selles loos enim huvipakkuvad revisjonikomisjoni aktid on määratud asutuse sees kasutuseks 75 aastaks. Küll aga õnnestus LõunaLehel visata pilku osaliselt nende sisusse ning ühtlasi toetuda volikogu liikmete ütlustele.

Mida avastas komisjon?

Revisjonikomisjon alustas Revekori kontrollimist märtsi lõpus. Revisjonikomisjoni esimees ja volikogu aseesimees IngeHirmo (KE) ning volikogu esimees ja volikogu liige TiitKala (EKRE) käisid aprilli alguses ettevõtet ka kohapeal kontrollimas, järgnenud koosolekul tekkinud küsimuste tõttu tehti lisaks kirjalik päring. Selle tulemusena valmis mai alguseks revisjoni akt, mis tõi välja mitmeid probleeme firma majandamises. Komistuskiviks oli isiklike sõiduautode kasutamine tööülesannete täitmisel. Vigased sõidupäevikud parandati või puudu olevad lisati revisjoni käigus.

Ettevõtte juhataja ja reformierakondlasest volikogu liikme ViljaKvetkovski sõiduauto hüvitist (umbes poolteist tuhat eurot) maksti 2015. aastal välja hoopis ettevõttevälisele isikule. Päris korras ei olnud ka kütusekaartide kasutamine. Juhataja kütusekaardiga on aastail 2015–2016 korduvalt tangitud bensiini, ehkki tema mõlemad väljatoodud sõidukid kasutavad diislikütust. Juhataja ja ühe töötaja puhul leiti ka maksuvaba sõiduauto kasutamise hüvitise piirmäära – 335 euro – korduvat ületamist.

Juhataja Vilja Kvetkovski ei soovinud LõunaLehele ettevõttes toimuvat kommenteerida. See-eest oli Hirmo nõus leitut selgitama.

„Omastamist ja toimingupiirangute rikkumist kahtlustasime. Iseendale käskkirja tegemine Vilja Kvetkovski poolt oli ka rumal. Lõppude lõpuks tal on nõukogu olemas. Ma arvan, et mitte keegi täie aruga inimene ei arva, et asutuse juhataja ei pea ringi sõitma. Aga sõidupäevikut tuleb pidada, ja teine asi, selle määrab nõukogu, seda ei määra endale ise,“ selgitas Hirmo. „Selle aasta märtsis oli jälle iseendale tehtud. See oli väike tagantjärele tegemine, nõukogu oli ka loetletud. Kui nõukogu on ära otsustanud, siis sa ei pane ennast käskkirja. Juht peaks teadma selliseid asju. Seletuskiri oli tal ka nagu puhtsüdamlik ülestunnistus.“

Hirmo loetles veel haiguslehega töölolemist, Revekori traktori ja bensiiniga tööde tegemist hinnaga 25 eurot tund. Nummerdamata ja dateerimata töölepinguid, mis pole küll kuritegu, kuid näitab tema sõnul siiski midagi.

Aktist prokuratuurini

Revisjonikomisjon soovitas Revekori nõukogul korraldada ettevõttes erapooletu auditi ja alustada 2013. aastast. Järgnenud kolmeliikmelise nõukogu koosolekul oldi seisukohal, et revisjoni akti viies punktis välja toodud puudused juhatuse tegevuses väärivad tähelepanu, sest seadust rikutakse väiksemal või suuremal määral.

Nõukogu asus kohe ka parandusi tegema. Sõiduauto rahaline kompensatsioon seoti sõidupäevikute ja piirmääradega. Nõukogu otsustas ajakohastada Revekori põhikirja ja lepingud.

Puuduste tõttu otsustas nõukogu lõpetada suveks Kvetkovskile ja veel ühele juhatuse liikmele, pearaamatupidajale MaireHüssonile, 20protsendilise lisatasu maksmise. Plaani kohaselt teeb nõukogu septembris ettevõttes järelkontrolli ja selle tulemuste põhjal otsustatakse, kas alustada taas lisatasu maksmist. Hoolimata puudujääkidest pikendas nõukogu üksmeelselt juhatuse volitusi viieks aastaks.

Valla majandusosakonna juhataja JaanPurge otsustas peagi töökohalt ja sellest lähtuvalt ka Revekori nõukogu esimehe kohalt lahkuda.

Vallavanem KaidoPalu asus juhatusele peale käima, et tuleb kokku kutsuda firma üldkoosolek ja arutada kolme punkti: teha ettevõttes erikontroll, nimetada uus nõukogu liige ja tasustada nõukogu. Esimeseks kokkulepitud ajaks koosolekut ei toimunud ja vallavanem hakkas uuesti peale käima. Kui Kvetkovski viimaks kutse välja saatis, oli päevakorda jäänud vaid nõukogu liikme nimetamise punkt.

Mõni päev enne seda kirjutas Inge Hirmo oma allkirja keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroole esitatud avaldusele Revekoris avastatud toimingupiirangute rikkumise ja omastamise kohta, kuid ei kooskõlastanud seda komisjoniga. Volikogus selgitas ta, et see ei ületanud tema kui kodaniku pädevuse piire.

Uurimisorganite huvi see samm tagas ja ettevõttest võeti kaasa mitme aasta dokumente. Revekori juhtimine on praegu prokuratuuri kriminaalmenetluse all.

„Juuni lõpus alustati kõnealuse ettevõttega seoses kriminaalmenetlust omastamist käsitleva karistusseadustiku paragrahvi järgi. Menetlus on algusjärgus, täpsemad asjaolud selguvad veel selle käigus. Käesolevaks ajaks kellelegi kahtlustust veel esitatud ei ole,“ selgitas prokuratuuri pressinõunik Kauri Sinkevicius.

Hinnangud juhtimisele

„Revekori juhataja on tehniliselt andekas naisterahvas. Pea jagab tal seda tehnikat. Aga dokumentide osas ja isikliku ustavuse õhkkond, mis ei peaks päris nii olema ... Ühesõnaga, seal oli üksjagu küsitavusi sees. Ega me midagi ei kahtlustanud, kui me sinna läksime. Olime ainult poolteist tundi seal sees. Seal meie pädevus lõppes ära. Meie töö on näpuga näidata, selleks et vigu edaspidi poleks," tõdes revisjonikomisjoni esimees ja volikogu aseesimees Hirmo.

Revisjonikomisjoni liige, ainus IRLi kuuluv volikogu liige Allan Kolpakov leidis, et Kvetkovski on reageerinud probleemidele mõistlikult. „Kui Revekori juht pöördus nende märkuste peale iseseisvalt maksuametisse konsultatsioonideks, siis see ongi normaalne jätk sellele. Et mitte probleemi maha vaikida, vaid saada aru,“ leidis ta.

Volikogu liige ja keskerakondlane MaitMeensalu leidis, et isiklikult mindi asjaga liiga kaugele. „Kui ei ole tõestust ja süüdimõistvat otsust, siis kellegagi ei tohi käituda koera kombel. Ma nägin, kui räigelt temaga käituti. Siin lõi õiglustunne minus välja,“ rääkis ta.

Eelmise aasta märtsis tagandatud Räpina vallavanem Teet Helm tunnistab probleeme. „Mis puutub Revekori, seal oli tõesti möödalaskmisi. See asjaajamine on primitiivsevõitu, aga samas on nad oma kõige paremas tahtes. Tegijal juhtub rohkem kui mittetegijal. Ma veel kord toonitan, et ma ei ole sugugi ühegi kontrollimise ja nende puuduste väljatoomise vastu, mida teine pool arvab. Me ei soovi midagi mätsida. Taandub sellele, kuidas seda teha. Kui on rikkumisi, tuleb see selgeks teha ja vastutajatel tuleb seletusi anda. Aga see peab olema normaalses õhkkonnas, mitte rünnakus," selgitas ta.

Umbamine Räpina moodi

Kui praegune Võnnu vallavanem Teet Helm eelmise aasta märtsis Räpina vallavanema kohalt tagasi astuma sunniti ja Reformierakond kuue kohaga opositsiooni jäi, moodustasid sotsiaaldemokraadid viie, keskerakondlased kolme ja ekrelased kahe kohaga uue koalitsiooni. Lisaks valla- ja volikogu juhtide määramisele lepiti kokku, et Reformierakonna juhitavate eelarve- ja planeeringukomisjoni ning haridus- ja kultuurikomisjoni esimehi võimaluse korral ei muudeta ja raputamata jäävad ka teised komisjonid.

Nii jõuti tavatu seisuni, kus koalitsioon juhtis nii vallavalitsust ja volikogu kui ka valla revideerimist. Lisaks vastasleerile tunnistab ka Hirmo, et see oli väga ebatavaline korraldus. Revisjonikomisjoni objektiivsuse garantiiks pidi olema kõikide liikmete kuulumine eri parteidesse. Hirmo sõnul oli koostöö liikmete vahel hea. Revideerimine tõsteti tema hinnangul uuele tasemele range faktidest lähtumise, aktidele paragrahvide lisamise ja kontrollidele eesmärkide seadmisega. Komisjoni liikmed on tema hinnangul aga olnud volikogus kahepalgelised.

Rõhku pandi Reformierakonna juhtimisel tehtu kontrollimisele. Nii on lisaks Reformierakonna juhitud vallaettevõttele fookuses olnud Räpina sadam ja lasteaed Vikerkaar, mille puhul PRIA osaliselt toetusraha tagastamist nõudis.

Pinged kulmineerusid volikogu esimehe Tiit Kala ning aseesimehe ja revisjonikomisjoni esimehe Inge Hirmo umbusaldamisega. Selleks kangutamiseks leidis opositsioon lisaks Reformierakonna kuuele ja IRLi ühele häälele kaks toetajat ka koalitsioonist. Järgmisel istungil sai Teet Helmist volikogu esimees ja sotsiaaldemokraat AnneKaldojast volikogu aseesimees. Kõige visamalt läks uue revisjonikomisjoni esimehe leidmine, sest rida kandidaate taandas ennast. Lõpuks valiti reformierakondlane Vello Kasearu. Sellega korrati mustrit, kus volikogu juhtimine ja revisjon on sama võimu käes.

Leerivahetuste põhjused

Mõlemad pooled on nii volikogus, avalikult kui ka LõunaLehele esitanud vastasleeri kohta süüdistusi ja vastuargumente. Ent kõige karikatuursem juhtunu analüüs pärineb värske aseesimehe pöördumisest volikogu poole. Vallavanemaga parteid jagav Anne Kaldoja sai omadele vastu seismise eest volikogu aseesimehe koha.

Oma pöördumises esitab ta uurivaid küsimusi umbusaldusavalduse põhjendustele. Näiteks ebahariliku võimujaotuse kohta küsib ta, kas tegemist on teadmatuse või varasema kokkuleppega. Viimasel juhul oli tema meelest kohatu alles nüüd avaldada volikogu esimehele umbusaldust.

Revisjonikomisjoni otsused on volikogu, mõnel juhul peale muudatuste tegemist, heaks kiitnud. Kui mõni komisjoniliige on tundnud ennast kõrvalejäetuna, miks ei ole siis probleemist kohe volikogule teada antud? Kaldojale ei piisanud ka põhjendusest, et revisjonikomisjoni tööstiili tõttu lahkus sadamakapten.

„Kuidagi väga tundub siin tegemist olevat üksteisele ärategemisega. Vallavolikogu esimehele võib süüks panna toimetulematust volikogu ja valla allasutuste tegevuse korraldamisel ja ohjamisel. Kas see on aga põhjuseks umbusaldust avaldada nüüd ja praegu?“ küsis Kaldoja. Ise otsustas ta vastata „jah“. LõunaLehe uurimise peale ta aga ehmus ja ütles, et ei soovi kommenteerida.

Kolpakov ütles, et tema oli seda meelt juba ammu enne umbusaldamist, viidates ka võimude lahususele. „Teine pool võib-olla see, et meelestatus komisjonis oli esialgu liiga agressiivne. Revisjonikomisjon peaks tegelikult arvestama mitte ainult tulemusi, vaid ka asjaajamise viisakust. Pastakast välja imetud teemasid seal ei ole, lihtsalt see meelestatus," selgitas ta.

Keskerakondlane MaitMeensalu rääkis avameelselt oma isiklikest põhjustest. „Eelmine vallavõim ei täitnud neid lubadusi, millega võim võeti eelmisel aastal. Sellel momendil, kui kohalikud tsaarid tahavad allkirju, on nad valmis kõike lubama. Aga kahjuks on nende aastaid Räpinas valitsenud inimeste käes vallamaja muutunud Kremliks. Inimest ei nähta ja ei mõeldagi alati, mis on Räpinale hea. Vaid lähtutakse millestki muust ...“ vihjas ta nii praeguse kui ka eelmise vallavõimu kohta.

Meensalu on tegev mälumängur ja mälumängude korraldaja, just toetus mälumänguritele oli eelmisel aastal tema tingimuseks koalitsiooni minnes, aga rahaküsimusega tekkis probleeme ja osa tuli tal oma pensionist kinni maksta. „Volikogu esimehe jutt muutus järjest ümmargusemaks: mõtleme, vaatame, oleme, teeme, küll saab …“ kirjeldas Meensalu.

„Teine põhjus, kui Teet Helm maha võeti, siis tehti temast kurjategija. Seoses sadamaga, kuritarvitustega võeti ta maha, tal pidi tulema kriminaalasi. Midagi sealt ei tulnud. Juba eelmise aasta sügise volikogus vabandasin isiklikult Teet Helmi ees. Eesti on õigusriik ja kedagi ei tohi solgiga niisama üle valada,“ leidis ta. Revisjonikomisjon hakkas järjest rohkem enne valimisi laskuma pisiasjadesse ja muutuma repressiivorganiks, kus Kala ja Hirmo tegutsesid teiste arvamust kuulamata, lisas ta.

Võimupinged jätkuvad

Meensalu näeb ühe võimuprobleemide allikana ka seda, et vallavanem võttis üdini Helmi-meelse vallavalitsuse enda alluvusse, kedagi välja vahetamata. „Teatud otsuste vastuvõtmisel juhtus ka nii, et vallavalitsuse liikmed hääletasid vallavanemale vastu,“ märkis ta.

Helm ei taha sellise hinnanguga nõustuda. "Vallas ei toimetagi üks inimene, ainult meeskond. Aga kuna sellest meeskonnast hakkasid ka inimesed pika sammuga ära minema, pidid korduvalt uurimisorganites käima ja selgitusi andma, olgugi et lõpuks midagi kriminaalset ei avastatudki, siis saabki mõõt täis, ja inimeste taluvuspiirid on erinevad," tõdes ta.

Hirmo selgitas volikogule, et sadamatöötaja ja vallaspetsialisti lahkumine ei ole seotud revisjonikomisjoniga, sest kokkupuuted nendega olid põgusad. Kala nii tagasihoidlikuks ei jäänud. Sadama puhul süüdistas ta nõukogu esimehe (ehk Helmi) töökorraldust, mis jättis töötajale liiga suure töökoormuse.

Lahkunud majandusosakonna juhataja olevat aga öelnud, et ta on sellel ametikohal end ammendanud. "Sama spetsialist on aastaid juhtinud ASi Revekor nõukogu – probleemid äriühingus on suured. Või teine näide: hanked, kus meil on tulnud teha mitmeid tagasimakseid, on korraldanud sama spetsialist. Nii et inimese jutt võib olla tõsi – sellel ametikohal on ta ammendunud," kritiseeris Kala.

Juuli lõpus vaidlustasid Kala ja Hirmo umbusaldusavalduse ja uute juhtide valimise halduskohtus. Nimelt ei täidetud eelnõudega Räpina valla määruse nõuet esitada eelnõu 15 päeva enne istungit. "Nende volikogu juhtimise all libisesid need reeglid kogu aeg. Eks see ole kõik tähelepanu tõmbamise huvides," kritiseeris Helm vastu.

Vähemalt valimisteni jääb vallavanem Helmi sõnul siiski ametisse. "Kuna nii vähe aega on, siis minu arust oleks äärmiselt vastutustundetu vallavanem välja vahetada. Vallavalitsus peaks oma tegemiste ja tegematajätmiste eest vastutust lõpuni kandma. Valla huvidest lähtuv, et tegevasjaajamine ei muutuks jälle mingiks kemplemiseks, et poolikud asjad ikkagi lõpule viia," leidis Helm. Otsest koostöö tegemist vallavalitsusega ta aga kinnitada ei soovinud.

 

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 17/08/2017 15:26:06

Lisa kommentaar