Ester Rebane. Foto: Elina Allas

Eile sai Võrumaal aasta hariduse sõbra tiitli Ester Rebane (33), kellel on igapäevatöö kõrval veel üks huvitav amet – külalisõpetaja.

“Aasta hariduse sõbra tiitlit on uhke ja hea tunne saada, kuigi päris õpetaja formaati ma välja ei anna,” sõnab Ester Rebane. Olen külalisõpetajana panustanud palju energiat ja seda on märgatud.”

Täiskasvanute arvates parimad õpetajad saavad paar päeva enne tarkusepäeva tunnustust, laste arvates parimad õpetajad lilli. Külalisõpetajatele 1. septembril üldjuhul lilli ei kingita, nemad teevad sel päeval kas oma igapäevatööd või saadavad oma lapsi kooli.

Swedbanki Võru, Valga ja Põlva esinduse juhataja Ester Rebane oma viieaastast poega Andrit sel sügisel veel kooli saata ei saa. Küll aga on ta igas vanuses kuni ülikoolitasemeni välja saanud tööd teha õpetajana, ilma et oleks kunagi üldse õpetajaks õppinud. Vähe sellest, omal ajal erialavalikut tehes teadis ta, et üks mis kindel, õpetajaks hakkamine on tema puhul täiesti välistatud.

Estri koolitee on olnud üsna tavapäratu: 1. klassi astus ta omal ajal Vastseliina vallas Viitka algkoolis – just tol aastal praeguseks juba ammu suletud Viitka algkool ka avati. 4. klassis läks ta üle Vastseliina gümnaasiumisse, sest käis sealsamas ka muusikakoolis.

Ta tunneb, et väikses maakoolis oli õpetajatel võimalik läheneda igale õpilasele personaalselt. Aga Vastseliina koolis oli omal ajal popp minna pärast 9. klassi haridusteed jätkama Võrru või Tartusse. Ester läks Tartu kommertsgümnaasiumisse ja kuigi ta ütleb, et need, kes n-ö linnakooli ei läinud, ei jäänud temast rumalamaks, andis ometi maalt Tartusse minek suure kamaluga iseseisvust ja enese eest vastutamise oskust.

Pärast maaülikooli lõpetamist naasis noor naine Võrumaale ja alustas alguses tööd pangatellerina, nüüd on temast saanud juba Kagu pangaesinduste juhataja. Aga juba kümmekond aastat tagasi viis elu teda kooli tagasi – nii saigi Estrist tasapisi külalisõpetaja.

Praegu annab ta tunde eelkõige kodanikualgatuse „Tagasi kooli“ raames. „Tagasi kooli“ kutsub tegusaid kodanikke, lapsevanemaid, vilistlasi, üliõpilasi jt koolidesse tunde andma ja kogemusi jagama. Külalisõpetajad vahendavad praktilisi teadmisi ja kogemusi erinevatest eluvaldkondadest, aidates kaasa hariduse mitmekesistamisele.

Vabatahtlik töö

Külalisõpetaja on see inimene, kes iga päev koolis ei tööta, keda aga aeg-ajalt kutsutakse tunde andma. Ester näiteks teeb seda vabatahtlikult oma tööajast. Et Ester töötab pangas, siis tavaliselt kutsutakse teda matemaatika- või ühiskonnaõpetuse tundi.

Aegade jooksul on ta koolitundides rääkinud päris paljudel teemadel, milles pangatöötaja on asjatundja, aga mõnikord on ta õpetanud ka kõige elementaarsemat matemaatikat. Näiteks kord andis ta Misso kooli kaks tundi järjest: esimeses tunnis rääkis rahatarkuse algteadmistest, teises tunnis sidus praktilised arvutamisülesanded pangateenustega.

Ester Rebane ei jäta mainimata, et Swedbankis on külalistundide andmine väga populaarne ja seda tõukab takka ka organisatsioon ise, kes on ühenduse „Tagasi kooli“ üks partneritest. Nii võttis Võrumaa pangakontori pere mullu eesmärgiks anda külalistunde kõigis Võrumaa koolides.

Ester räägib, et tihtipeale õpetajad neid alguses koolis näha ei soovigi, kuna arvavad, et pangatöötajaist külalisõpetajad tulevad reklaami tegema. Reklaam on aga Ester Rebase sõnul täiesti välistatud, mingit pangaarve või -kaardi tegemist õpilastele tunni lõpus ei toimu.

“Kus koolis oled käinud, sinna kutsutakse tagasi,” nendib Võrumaa aasta hariduse sõber Ester.

Koole, kus Ester on külalisõpetajaks käinud, on seinast seina. Peale üldhariduskoolide pole käimata jäänud ka täiskasvanute gümnaasiumis, Võrumaa kutsehariduskeskuses ja isegi Võru Järve koolis. Õigemini käisid Järve kooli õpilased ise pangas tutvumas, kuidas töötavad sularahaautomaadid, mündimasinad jne. Nendega tegeleda polnud sugugi keerulisem kui tavaliste kooliõpilastega, märgib Ester.

Fookus digiteadlikkusel

Viimastel aastatel on külalistundide fookuseks digiteadlikkus. Esimese sellise varem väljatöötatud programmiga tunni andis Ester Rebane Kääpa koolis. Digiteadlikkuse tundide initsiatiivi võttis Ester pangas enda kanda ja oli ise kaasatud ka õppematerjalide koostamisse. Kõige paremini sobib see tund 5.-6. klassi õpilastele, aga ka vanematele ja noorematele, ise tuleb olla õpetamisel lihtsalt loomingulisem.

Õpilased on esitanud Estrile kõikvõimalikke küsimusi ning ta ei mäleta, et oleks ühegi vastusega hätta jäänud. Kõige raskem on tal selliste lastega, kes mitte midagi ei küsi. Algklassiõpilased on väga siirad, aga mida vanemate õpilastega on tegu, seda vaiksemad nad on, nendib Ester. Tunnid püüab ta anda arutelu vormis.

Et õpilastele läheb korda n-ö külalise koolimajja tulek, sellest on Ester eriti maakoolides aru saanud. Näiteks Vastseliinas joonistasid lapsed talle pilte kaasa ja poisid märkasid kiirelt, millise autoga külalisõpetaja kohale saabus.

Nüüd on käinud Estril peast läbi ka mõte, et võib-olla kunagi tulevikus tahab ta ka päriselt kooli õpetajaks minna. Neli aastat tagasi tekkis tal just Võrumaa kutsehariduskeskuses tunne, et õpetaja oleks lahe olla.

“Ma üldse ei välista, et ühel hetkel tulebki suunamuutus ja lõpuks jõuangi kooli õpetajaks,” sõnab Ester. “Olen tundnud, et saan koolis hakkama, mul on, mida rääkida, ja et see läheb õpilastele korda.”

Lähitulevikus on Estril plaan ise mitte nii palju tunde andmas käia – vahepeal hakkasid külalistunnid segama juba tema igapäevast tööd –, vaid julgustada teisi seda tegema. Tema lemmikütlus on, et iga inimene teab oma erialast igal juhul rohkem kui kooliõpilane või on tal vähemalt suurem elukogemus.

 

Autor: Elina Allas
Viimati muudetud: 31/08/2017 06:48:27