Eesti toidu kuu: kanepi-tatraküpsistest kalahõrgutisteni

Mooste kalaköögist Põlvamaal saab tänavu suvest maitsvaid forellitooteid. Foto: erakogu

Käimas on järjekordne Eesti toidu kuu. Kagunurga väitetootjad teevad kodus põnevaid toite: lisanditega juuste, kanepi- ja tatrajahust küpsiseid, kuivatatud marjapüreest rulle, forellinahast snäkke, hapendatud seeni jpm.

Kõrgemäe talu asub Lasva vallas Võrumaal. Perenaine Klarika Hirv ütles, et talus hakati sõira ja juustu valmistama nn piimakriisi ajal, kui piima kokkuostuhind oli väga madal. Talus on poolsada lüpsilehma.

„Kaks aastat tagasi alustasime sõira ja Gouda juustu valmistamist,” täpsustas ta. Praegu tehakse talus küüslaugu-, sibula-, tilli-, tšilli- ja köömnesõira nii laatade kui ka tellijate tarvis. 

Viimaste tarvis valmib talus ka viit sorti Gouda juustu: küüslaugu, tšilli, rohelise pipra, kuivatatud tomatite ja Kreeka pähklitega.

Osa piimast saadetakse ka kombinaati, sest talus suudetakse päevas töödelda 200–300 liitri piima.

Ka rosinate, täisrukki- ja teiste seemnetega leiva tegemist alustati piimatoodete valmistamisega samal ajal. Leiba realiseeritakse samuti laatadel, turgudel ja müüakse tellijatele.

Perenaise sõnul ei ole talu toodetes säilitusaineid, kõik tehakse käsitsi ning toodang realiseeritakse värskelt. Kõrgemäe talu ei soovi oma tooteid poe kaudu müüa. 

„Tulime kriisist edukalt välja ja täna on meie toodangu järele suur nõudlus, sellepärast jätkame tootmist,” märkis Hirv.

Tatra- ja kanepijahust küpsised

Kanepijahu ja -õli valmistav TÜ Tarmere tegutseb Puka vallas Valgamaal. Selle esindaja Mari-Liis Hendrikson ütles, et nad ise enam kanepit ei kasvata, kuid ostavad tooraine Eesti kasvatajatelt.

„Tarmere teeb kodumaisest tatra- ja kanepijahust ning meest küpsiseid,” ütles Hendrikson. Kanepijahu eelistavad need, kellel on gluteenitalumatus, aga kanepijahus on ka väga palju valku. 

Leivaküpsetajaid lisavad kanepiseemneid leivatainasse, kuid neid võib ka pudru, jogurti ja salati sisse panna. Kanepiõli on aga üks immuunsüsteemi tugevdajatest.

Kõneldes kohaliku toidu eelistamisest, tunnistas Hendrikson, et Eestis jäävad kohalikud tooted paljuski ostmata kõrgema hinna tõttu. „Odavama toidu ostmine on meile justkui sisse süstitud ja tihti me ei mõtlegi, et hiljem kulub kauge ja teadmata toidu söömise tagajärgede raviks enam raha,” lausus ta.

Hendrikson ütles, et kohaliku toidu puhul on teada, kes ja kus seda valmistab, ning vajaduse korral saab inimene tootmist ka oma silmaga näha.

Marjapüreedest rullid

Kommidest kasulikumad on kuivatatud marjapüreest rullid, mida tehakse Põlvamaal Mikitamäel OÜs Marjarull. 

Perenaine Tiia Kivesti ütles, et praegu valmistab ta kaheksat eri sorti püreed, mille kuivab vastavas ahjus, seejärel rullib, lõikab ja pakendab.

Maasika-, vaarika- ja mustasõstrapüree kõrval valmivad siin ka püreesegud, nagu punase sõstra, vaarika ja mustika  ning astelpaju- ja pirnipüree.

„Marjad pärinevad koduaiast ja Põlvamaa metsadest ning peale jõhvikapüree on teised kuivatatud püreed suhkruvabad,” sõnas Kivesti. 

Kuna meie keskkonnas kasvanud marjad on tervisele kasulikud, siis on ka kuivatatud püreed kasulikud. Et inimestele need tooted maitsevad, näitab seegi, et Marjarullil läheb juba viies aasta ja Kivesti sõnul realiseerimisega ta pingutama ei pea. Ta müüb kaupa laatadel, messidel ja ka mõnest talupoest saab Marjarulli tooteid osta.

Forellinahast snäkid

Mooste kalaköögist Põlvamaal saab tänavu suvest maitsvaid forellitooteid: külmsuitsuforelli, forellifileed tarretises ja kalanahast snäkke. 

„Kalaköögi tegemise mõtte taga oli endale maal töökoha tekitamine ja maitsva kala pakkumine kõigile soovijatele,” ütles perenaine Tiina Troškin. Ta lisas, et esialgu valmistasid nad kalatooteid endale ja sõpradele, kuid peagi avastasid, et see ongi õige asi, millega edasi minna.

Forelli ostavad nad Saaremaalt, sest seal on stabiilselt puhta maitsega kala – n-ö sisekasvanduse kala, mis ei sõltu aastaajast.

Troškin sõnas, et nad müüvad tooteid laatadel ja korraldavad asutustes degusteerimisi. Huvitatud saavad kalatooteid osta nii seal kui ka ka tootjate käest kodust.

Paljudele on forellinahast snäkk uudiseks. „Küpsetame naha, siis maitsestame roosa Himaalaja soola ja rafineerimata suhkruga,” tutvustas perenaine.

Troškin peab kodumaise toidu eelistamist oluliseks ka sellepärast, et see näitab, et inimene on Eesti patrioot.

Mooste kalaköögi pere unistuseks on oma kalakasvandus rajada.

Hapendatud seened ja teised hoidised

Taalbergi talu perenaine Ulvi Kallas Rõuge vallast ütles, et on juba juba kümme aastat vaikselt kodus hoidiseid teinud, kuid viimased aastad on pühendunud kohaliku toidu müügiks valmistamisele. „Tundub, et mul tulevad need ka välja,” naljatas perenaine. Ta teeb rabarberi- ja õunamahla ning mitmesuguseid moose. 

„Hoidiseid teen kõigest, mis koduaias kasvab, näiteks marineeritud põldoad küüslauguga, hapendatud punapeet küüslaugu ja köömnetega ning hapendatud kõrvits porgandiga,” tõi Kallas mõned näited. 

Ta marineerib ja hapendab metsaseeni ning kasvatab kodus austerservikuid, mida samuti hoidistab.

Kokku tuleb tema käe alt vähemalt 20 erinevat hoidist.

Tal on hea koostöö toitlustusettevõtetega nii Rõuges kui ka Võrus, samuti mitme poega Võrust Tartuni.

Kallase sõnul on kodumaised tooteid säilitusaineteta ning tema ei lisa oma mahladele isegi suhkrut.

„Mul on Eesti toidu kuust hea meel, sest see tuletab paljudele meelde, et Eestis on ka oma toidutootjad olemas,” sõnas Kallas.

Värsket toitu on kasulikum süüa

Tiiu Marran on mitu aastat korraldanud Põlvamaal avatud talude päeva. Tema sõnul näitab Eesti toidu kuu, et ka riik pöörab kohalikule toidule enam tähelepanu. 

Otse põllult, aiast või pisikesest köögist turule või kellegi koju jõudev juur- ja puuvili on loomulikult värsked, võrreldes suurtes poodides pakutavaga. Värske toit on inimesele kõige kasulikum, samas on paljud linnainimesed läinud üle suurpoodide valmistoitudele.

„Kohalikku toitu valmistades antakse retseptid edasi põlvest põlve ja täna pakutakse ammuseid sööke gurmeetoitudena,” sõnas Tiiu Marran.

Võrumaa talupidajate liidust öeldi, et kohaliku toidu tarbimine näitab ka lugupidamist oma kandi tootjate vastu.

Võrumaale on lisandunud piimatoodete tegijaid, mis näitab, et ka alla saja lüpsilehma pidaja on mõistnud, et oma talu toodangut saab ise paremini väärindada ja selle eest paremat hinda küsida. Ka marja- ja köögiviljakasvatajaid on maakonda juurde tulnud.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 14/09/2017 08:55:00