Piirikaubandus innustab ettevõtjaid uusi poode ehitama

Kaksiklinna alkoholipoodide terav võitlus ei näita veel peatumismärke. Valga-Valka piiri äärde plaanitakse uut kaubanduskeskust, kus avaks uksed ka SuperAlko. 

SuperAlko kuulub Aldar Eesti OÜ-le, lisaks on firma all CityAlko, Aldar Marketite kett, üks trahter ja turg. Selle üks omanikest on Elmo Ehrlich. Uue keskuse jaoks sobiva kinnistu Valka linnas Alla-Rutkuļi 16 ostis suve eel Urmas Sardis. Ehrlich on koos Sardisega ka Kroonikeskuse OÜ omanik, ettevõttele kuuluvad kaubanduskeskus Rakveres ja Tartus ning alates eelmisest aastast ka Kagukeskus Võrus.

Valka linnavolikogu kiitis 31. augustil toimunud istungil heaks Alla-Rutkuļi 16 kinnistu muutmise ärimaaks ja detailplaneeringu algatamise. 

Kinnistu ulatub servapidi piirini ja asub otse piiripunkti kõrval. Piiripunktis asub konkureeriv Alko1000, SuperAlkol on Valkas praegu üks pood. Kõige loogilisem ligipääs uuel kinnistul eeldab piiriületust. Selleks et juurdepääsutee tuleks Valgast ehk üle piiri, on vaja see kooskõlastada sisesministeeriumiga. Asukoht on, ilmselt mitte kõigi rõõmuks, soodne ka vanematele kutseõppuritele.

Aldar Eesti OÜ juhatuse liige Riho Maurer selgitas Äripäevale, et keskusse tuleksid suur toidupood, ehitusmaterjalide pood ja alkoholikauplus. Praegune Valka SuperAlko on näidanud, et Eesti maksupoliitika tõttu tasub see ära. Kindlaid kokkuleppeid veel pole ja detailidega peab ootama, aga keskus loodetakse valmis saada aastaga.

Suurenev finantssurve?

Piirikaubanduse senist mõju majandusele ja riigikassale on raske numbrites välja tuua, sest mõlemad osapooled – alkoholitootjate ja -müüjate huvigrupid ning riik – annavad erinevaid hinnanguid. Kindel on aga see, et lõunanaabrite kaubandusele mõjub see positiivselt ka teiste tootegruppide puhul.

Veebruaris tutvustas Eesti Konjunktuuriinstituut kaubanduskoja tellimusel tehtud piirikaubandusteemalise uuringu tulemusi, millest selgus, et möödunud aastal osteti Lätist tihti lisaks alkoholile ka muid kaupu. Näiteks 2016. aastal ostis Lätist toidukaupu 51% sealt alkoholi ostnud inimestest. Mootorikütust tõi Lätist alkoholi kõrval 24%, tubakatooteid 18%, ehituskaupu 17% ja teisi kaupu (rõivad, jalatsid, kodutehnika jms) 8% inimestest. Konjunktuuriinstituudi hinnangul liikus 2016. aastal Eesti elanike ostetud alkoholi tõttu Läti riigieelarvesse umbes 8,5 miljonit eurot ehk 3,4 protsenti Eesti alkoholiaktsiisist.

Rahandusministeerium on tunnistanud, et sel aastal kaotatakse piirikaubanduse tõttu 22 miljonit eurot, kuid aktsiisitõusu tõttu laekub riigieelarvesse ikkagi rohkem raha.

Maksuloendur, mille Eesti Väikekaupmeeste Liit mais Ikla piiripunkti paigutas, arvestab alates 2016. aastast Lätist ostetud alkoholi pealt saamata jäänud makse, praegu näitab loendur 60,6 miljonit eurot. Esialgu hinnati saamata tuluks 0,6 eurot sekundis, pärast juuli aktsiisitõusu 1,5 eurot sekundis. Alkoholitootjad on järgmise aasta kohta ennustanud, et alkoholiaktsiisi ja käibemaksuna jääb saamata 170 miljonit eurot.

Kui seni on konjunktuuriinstituut lahutanud eestimaalaste alkoholitarbimise arvutamisel Eesti alkoholimüügist maha turistide kaasaostetud alkoholi, siis 2016 oli esimene aasta, kui Eesti tarbimisnumbrile liideti juurde ka eestimaalaste välismaal (peamiselt Lätis) tehtud ostud. Statistika näitas siiski alkoholitarbimise vähenemist. 

Illegaalne alkoholitarbimine jäi 2016. aastal eelnenud aastaga samale tasemele ehk ulatus 1,4 miljoni liitrini. Samas on illegaalse alkoholitarbimise hulka esmakordselt arvestatud Eesti elanike poolt Lätist toodud ja edasimüüdud alkohoolsete jookide kogused. Kui 2014–2015 oli illegaalse alkoholi osakaal viinaturust 19%, siis 2016. aastal oli see 21%.

 

Autor: Aksel Lõbu
Viimati muudetud: 14/09/2017 22:25:38