Küsitlus

Kes on väärt rohkem tunnustust?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
-1°
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
-1°
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
-1°
Põlva
-2°
Otepää
-4°
Tartu
-2°
Antsla
-3°
Valga
-2°
Räpina
-1°
Tõrva
-2°

Mis peitub National Geographicu kollaste akende taga?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Podmotsa külla püstitatud kollane raam. Foto: MTÜ Setomaa Turism.

Aasta oli 2009. Tartumaa arendusseltsi tegevjuht Kristiina Tammets kuulis oma Hollandi kolleegidelt ideest panna turistide meelitamiseks püsti kollased aknad. Eestlanna meelest oli idee äge ja juba neli aastat hiljem ehtisid ka Lõuna-Eesti maastikke kollased aknad. 

Hollandi Ida-Groningeni kollased aknad püstitati toona Hollandi National Geographicu, Ida-Groningeni Leaderi grupi, looduskaitsjate ja kohaliku kogukonna koostöös ning akende mõte oli tuua turistid Amsterdamist välja ja ärgitada turistide huvi selle Saksamaa piiri äärde jääva kandi vastu. 

Omalaadse idee teokstegemine kandis vilja ja turistide arv piirkonnas suisa kahekordistus. Nüüdseks on Ida-Groningenis projekt lõppenud ning kollased aknad juhivad turiste Hollandis Unesco kultuuripärandisse kantud objektide juurde.

Eestis tulid aga 2012. aastal kokku Lõuna-Eesti Leaderi grupid, kes otsustasid võtta projekti veelgi laiemalt ette.

Kui Hollandis keskenduti peaasjalikult turismile, siis Eestis taheti kollaste akendega väärtustada pigem kogu Lõuna-Eesti elukeskkonda ja rikkalikku kultuuripärandit.

Kollaste akende projekt sai pealkirjaks "Elu kahe maailma piiril" ja seda juhtiv Tartumaa arendusselts kuulutas koos oma partneritega välja avaliku konkursi, kuhu kogukonnad esitasid kollaste akende asukohtade kandidaadid. Arendusseltsi tegevjuhi Kristiina Tammetsi sõnul laekus toona suisa 120 ettepanekut ja ta ei teinud saladust, et kired olid kohati üsna kõrgel, sest algul valiti välja vaid 21 asukohta.

"2015. aastal läksime veel kaugemale ja pöörasime projekti raames põhirõhu innovatsioonile ning tegime koostööd Tartu teadus- ja arendusasutustega," rääkis Tammets.

Piiriveere Liidri piirkonda tuli kolm akent

MTÜ Piiriveere Liider tegevuspiirkonnast laekus siis ühtekokku 15 ettepanekut kollaste akende püstitamiseks. Välja valiti kolm asukohta: Räpina, Podmotsa ja Obinitsa.

MTÜ Setomaa Turism juhatuse liige Ülle Pärnoja esindas tookord Piiriveere Liidrit aknaid välja valivas lõppkomisjonis. Tema sõnul said akende asukohtade valikul kriteeriumiks sellised märksõnad nagu kultuur, piir, loodus, säästvad lahendused ja innovatsioon.

"Vaatasime toona, et iga püstitatav aken kuuluks vähemalt ühe teema alla, on see siis loodus, kultuur või innovatsioon," meenutas Ülle Pärnoja valikukriteeriumeid. "Vaatasime sedagi, et aknad oleks hajali, ning samuti saime aru, et kui need aknad hakkavad rahvast kohale meelitama, siis peab ümbruskonnas olema vastav taristu, mis suudab turiste teenindada."

Räpinas püstitati kollane aken aleviku ajaloolisse südamesse, mis markeerib nii 1734. aastast tänini tegutsevat Räpina paberivabrikut, mis kuulub Euroopa ainulaadseimate tööstusarhitektuuri näidete hulka, kui ka ülemöödunud sajandi keskpaigas rajatud Sillapää lossi ansamblit. 

Kui Räpina paberivabrik on vanim Eestis tegutsev tootmisettevõte, siis Sillapää lossis hakati möödunud sajandi kahekümnendatel aastatel õpetama aiandust, millega pandi alus praegusele Räpina aianduskoolile.

Kõige paremini iseloomustab aga projekti nime "Elu kahe maailma piiril" Podmotsa külla paigaldatud kollane aken, sest paistab ju Podmotsast üle Kulje lahe kätte Venemaal asuv Kulje õigeusu kirik. Podmotsa ongi suurepärane näide riikide piiril asuvast külast, kus on põimunud nii vene, seto kui ka eesti kultuur.

Obinitsa kollase akna paigaldamine oli hea näide ka kohaliku kogukonna kaasamisest. Algul sooviti aken üles seada seto lauluema kuju kõrvale, mis on Obinitsa kõige ilusama vaatega koht ning vihjaks samas seto kultuuripärandile, kuid kohalik kogukond oli sellele mõttele vastu ning lõpliku koha leidis kollane aken küla keskuses.

Aknad haakuvad Seto Külävüüga

Ülle Pärnojal oli hea meel, et Setomaale püstitatud aknad seonduvad ka 2011. aastal loodud saja kilomeetri pikkuse turismimarsruudiga Seto Külävüü, mis algab Võõpsust ja lõpeb Luhamaal.

"Seto Külävüü läheb läbi Obinitsast, Värskast ja ka Vastseliina linnusest, kuhu Võrumaa partnerluskogu on paigaldanud akna," rääkis ta. Seetõttu ongi kollased aknad aidanud turistele turundada ka Seto Külävüüd, ja vastupidi.

Kui Hollandis tõi kollaste akende projekt kaasa turiste arvu hüppelise kasvu, siis Ülle Pärnoja sõnul Lõuna-Eestis seda nii otseselt väita ei saa. "Üks põhjus on ka selles, et kui suuremad turismiettevõtted annavad oma statistika turistide kohta korrektselt, siis väiksemad teenusepakkujad suhtuvad sellesse tunduvalt loomingulisemalt," nimetas ta.

Siiski näitab statistika, et viimastel aastatel on ööbimiste hulk Seto Külävüü piirkonda jääva kuue valla turismiettevõtetes kasvanud. Kui 2013. aastal oli majutatute arv siin ligi 22 300, siis 2016. aastal 27 800. Tõsi küll, valdav osa majutatute kasvust on jõudnud Värska sanatooriumisse.

Ülle Pärnoja ei usu siiski, et turistide kasvu taga on pelgalt kollased aknad, pigem on tegemist mitme asjaolu kokkulangemisega. Kindlasti on Värska sanatoorium teinud head müügitööd. Samas nentis ta, et valdava osa turistidest moodustavad siseturistid ning välisturistide osakaal on Lõuna-Eestis üsna väike.

"Kui võrdleme Seto Külävüüd Sibulateega, siis seal on välismaalasi rohkem. Üheks põhjuseks see, et Tartust on sinna lühem maa. Päevatuuriks on Seto Külävüüle välismaalasi keerulisem meelitada," tõi ta näite.

Mõni aasta tagasi kukkus järsult Venemaa turistide arv, kuid viimasel ajal on hakanud seegi näitaja vaikselt taastuma.

Kollased aknad pole pelgalt aknad

Kuigi projekt on kestnud juba mitu aastat, on Ülle Pärnoja sõnul mitmed kohalikud inimesed küsinud, mida on kollased aknad andnud kohalikule kogukonnale ning kas tegemist pole pigem National Geographicu enda mainekampaaniaga.

Kristiina Tammets seda seisukohta ei jaganud. Ta ütles, et kollaste akende projekt on tunduvalt laiem, kui esmapilgul paistab. Lisaks kollastele akendele, mida praegu on juba Lõuna-Eestisse püstitatud 25, on piirkonda mitmekülgselt tutvustatud National Geographicu artiklite kaudu, korraldatud on mitu fotovõistlust, koostöös piirkonna turismiarendajatega ja kohalike ettevõtjatega on välja antud uusi külastusmarsruute ning trükivalgust nägi ka Lõuna-Eesti heade pakkumiste raamat, mille eesmärk on tutvustada piirkonda kui tervikut.

"Selleks et piirkonda arendada ja tuua uusi teadmisi, on ettevõtjatele tehtud mitmeid koolitusi ja õppereise ning meie projekti üks tugevusi on mitmekülgne rahastus, kuna oleme kaasanud raha ka erasektorist, tehes koostööd ettevõtjatega," lisas Tammets.

25 põhjust, miks tulla Lõuna-Eestisse

Aive Tamm, Jõgevamaa koostöökoja tegevjuht*:

Koostööprojekt "Elu kahe maailma piiril" ei ole kunagi olnud ega saa olema pelgalt NG kollased raamid maastikul. Kuigi ettevõtmine on suunatud paljuski piirkonna külalistele ja NG kollane raam kui kvaliteedimärk aitab tähistada paiku, mida tasub Lõuna-Eestis kindlasti külastada, on kogu see algatus tugevdanud piirkonna identiteeti ja elanike uhkust oma kodukoha üle.

Eriti võib seda näha kodukohast kaugemal elavate noorte sotsiaalmeedia postitustest: suveelamusi tutvustavate fotode hulgas on ikka pildid kodukoha kollase raami juurest ning "kohustuslik" raamipilt on muutunud ka klassi, suguvõsa ja sõpruskondade kokkutulekute lahutamatuks osaks.

NG kollane raam on tugev kaubamärk, mis kõnetab ka välisturiste – ikka ja jälle tahetakse tulla vaatama just neid paiku, millele National Geographic on justkui andnud oma tunnustuse.

Praegu on Lõuna-Eestisse püstitatud veerandsada NG kollast raami ja seega võib öelda, et oleme andnud huvilistele 25 lisapõhjust, miks avastada omanäolist Lõuna-Eestit.

Kuid projekt "Elu kahe maailma piiril II" pole ainult kollased raamid, vaid selle raames on veel palju ühist tegevust, muu hulgas ilmuvad piirkonda tutvustavad materjalid ajakirjas National Geograpich Eesti, koostatakse ja avaldatakse Lõuna-Eesti tegemisi ja ettevõtjaid tutvustavaid lugusid, samuti läbib uuenduskuuri koduleht visitsouthestonia.com.

*Jõgevamaa koostöökoda on projekti "Elu kahe maailma piiril II" juhtpartner. 

Artikkel on koostatud Leaderi koostööprojekti "Elu kahe maailma piiril II" raames, mida toetab PRIA Eesti maaelu arengukava 2014–2020 programmi ja Euroopa maaelu arengu põllumajandusfondi rahast.

 

 

Autor: Sander Silm
Viimati muudetud: 21/09/2017 06:29:30

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia