Katalaanidele on eeskujuks ka Balti riigid

Kataloonia lippu kõrvuti sõnaga "si" nägi septembris nii Barcelonas kui ka väikelinnades. Foto: Mari-Anne Leht

Kataloonias on jätkuvalt keeruline seis, sest Hispaania valitsus ei kavatse oma seisukohast 1. oktoobril seal toimunud toimunud referendumi osas taganeda, vaid nõuab Kataloonialt nõudmistest taganemist.

Kataloonias kaheksandat aastat aprillis novembrini ehk turismihooajal giidina töötav leedulanna Angelina Zaleckaite edastas nädal pärast referendumit, et praegune seis on paljude arvates peale 1981. aastat, kui Hispaanias oli sõjaväelise riigipöörde katse, riigis sama keeruline.

„Tundub, et Hispaania valitsus ei kavatse taganeda ja referendumi korraldanuid võidakse karistada ning ka protestid ja miitingud võivad Kataloonias jätkuda,” sõnas ta läinud nädalavahetusel. Palju sõltub sellestki, mida ütleb nii Brüssel kui ka Euroopa Liit.

„Osad firmad Kataloonias on alustanud üleminekut Hispaania teistesse piirkondadesse, kuid siiani õnneks veel paberil,” märkis ta.

Zaleckaite sõnul jätkab üks osa katalaanidest piirkonna iseseisvuse nõudmist, teine osa soovib rahulikult valitsusega läbi rääkida.

Autonoomses piirkonnas on elanikke üle seitsme miljoni inimese, kellest kõik ei ole katalaanid.

„Mulle meeldib, et nad tahavad rahulikul teel iseseisvuda ja neile on eeskujuks kolm Balti riiki,” ütles ta ja lisas, et katalaanid eristavad Eestit, Lätit ja Leedut. Balti keti eeskujul korraldasid ka nemad Kataloonia lõunapiirilt Prantsusmaa piirini inimketi.

Kui referendumini oli veel jäänud kümme päeva, ütles Zaleckaite, et katalaanid teavad, et iseseisvumine ei õnnestu, kuid nad soovivad näidata, et neile ei meeldi ajaloolistel põhjustel Hispaania.

Ajasime juttu muinasjutuliselt armsa Prantsuse linnakese Collioure tuntuimas, läinud sajandil Prantsuse kunstnikke majutanud ja võõrustanud Templiersi hotelli kohvikus läinud kuul.

Ta ütles, et katalaanidelt on kogu aeg võetud, kuid pole midagi vastu antud. Nii võeti neilt ka Perpignan ja Collioure, mis 12. sajandist kuulusid Barcelona krahvkonda, kuid 17. sajandil, Hispaania ja Prantsumaa vahelise sõja järel kaotas Hispaania need Prantsusmaale. Lõplikeks kaotajateks olid paraku katalaanid, keda hispaanlased enam kui 300 aastat tagasi toimunud sõjas röövisid, kuid abi ei saanud nad ka prantslastelt, kelle alla osa nende maast siis läkski.

Nimetatud linnades lehvib tänaseni palju Kataloonia lippe, kuid õnneks ei häiri see ka prantslastest elanikke. Perpingnani linnavalitsuse seinalgi lehvivad kõrvuti Kataloonia, Prantsuse ja Euroopa Liidu lipp.

Elanike arvult ei ole need nn vana Kataloonia linnad võrreldavad, Roussillono piirkonnas olevas Perpinganis, mis ei ole turimismagnet, elab üle 117 000, Oksitania piirkonnas Vahemere ääres Collioures veidi üle kolme tuhande elanikuga.

Viimane oma imelühikeste tänavate ja erksavärviliste majakestega on ka täna kunstnike ja muusikute linnake. Ja turiste on siin soojal ajal ka palju.

Collioure on näinud erinevaid aegu, viimane karmim periood oli Hispaania kodusõja ajal, mil paljud katalaanid põgenesid Franco režiimi eest Prantsusmaale, ka Colliouris oli laager.

Linnakese kõrval tasub vaatamist ka Collioure loss , mis küll väljast kindlust meenutab.

Turistid ja katalaanid

Zaleckaite töötab praegu katalaanidele kuuluvas, varem idanaabrite turismifirmas. Ta tunnistas, et katalaanide juures on palju parem töötada, sest nad usaldavad oma töötajaid.

Piirkonnas käib palju puhkajaid ka ida poolt. Mille poolest Baltimaadest ja ida poolt tulevad puhkajad erinevad?

„Balti riikidest tulnud puhkajad on teadlikumad ja küsivad enam, viimastel aastatel huvituvad paljud ida poolt tulnud kõigepealt poodidest, seejärel siinsetest palkadest ja neile meeldib endast ilusaid pilte teha,”rääkis Zaleckaite. Ta lisas, et ega Batikumist tulevad noorepoolsemad inimesed ei soovi ka kuigi palju giidi juttu kuulata, kuid nad soovivad iseseisvalt ringi vaadata.

Väike erinevus on ka selles, kust millal Katalooniasse puhkama lennatakse: eestlased lähevad sinna juulis ja augustis, kui on tippaeg, eelkõige just augustis ja hinnad kõrged, lätlased ja leedulased käivad rohkem septembris ja oktoobris, kui hinnad odavamad.

Hispaania rikkaim piirkond pole tema sõnul mitte Kataloonia, vaid Baskimaa, kus on rauda, sadamaid ja muidugi laevastik. „Kataloonias on olulisemal kohal turism, järgneb kergetööstus,” lisas ta.

Katalaanide kohta märkis giid, et nad on ökonoomsed, täpsed ja oskavad äri ajada, kuid ei ole avatud ega kutsu oma koju kedagi isegi 20aastase sõpruse järel.

„Katalaanid on mulle hingelähedased,” ütles Zaleckaite lõpetuseks.

Üleeile, 10. oktoobri õhtul ütles Kataloonia president Carles Puigdemont parlamendi ees kõneldes, et referendumi tulemuse väljakuulutamine lükatakse tulevikku.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 12/10/2017 09:20:39