Küsitlus

Kas sinu aiatehnika on algavaks muruniitmise hooajaks valmis?

Külamees: kas politsei võib lihtsalt niisama minu koju marssida?

Kagu politseijaoskonna Põlva piirkonnavanem Katrin Satsi kutsub inimesi oma kogukonnas märkama inimesi, kes võiksid abi vajada ning neist teada andma kas politseile, sotsiaaltöötajale või perearstile. Foto: Räpina ühisgümnaasium

„Politsei marssis koos meditsiinitöötajaga sisse, ei näidanud mingit orderit ega midagi,” pahandas Räpina vallas elav Viktor. „Kas tõesti võib nii teha?”

Viktori sõnul tundsid Kagu politseijaoskonna Põlva piirkonnavanem Katrin Satsi ja Räpina haigla juhataja Miia-Kersti Sultsmann huvi tema juures elava 65aastase Kalju elutingimuste vastu.

„Kaljul on kõik hästi, tal on oma voodi ja puha,” seletas Viktor. „Ja ta ei ole meie juurde üldse sisse kirjutatud, kuidas nad üldse teadsid niimoodi tulla?”

Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Virk vastas, et Eestis pole olemas ega kasutusel sellist asja nagu politseiorder. Politseil on õigus käia kodudes kontrollimas, kas inimestel on kõik hästi, kui kahtlus tekib.

Katrin Satsi selgitas, et käis tõesti Viktori pool, et veenduda, kas seal elava vanahärra tervise ja elutingimustega on kõik korras. „Teeme pidevalt selliseid kodukülastusi, see on osa teemast „märka enda ümber toimuvat”,” rääkis ta. „Külastame eakamaid inimesi ja riskiperesid.”

Piirkonnapolitseiniku sõnul on viimasel ajal teravdatud tähelepanu all koduvägivald, millest tuleb järjest enam teateid. „Igal nädalal saame kaks-kolm vihjet,” rääkis ta. „Koduvägivalla puhul on suur riskigrupp eakad, kes elavad koos keskealiste poegadega. Kahetsusväärselt sageli, eriti alkoholi kaasmõjul, on pojad oma vanemate suhtes vägivaldsed.”

Katrin Satsi kutsus kodanikke üles oma kogukonnas koduvägivalla märke tähele panema ja vajaduse korral kas politseile, sotsiaaltöötajale või perearstile teada andma. Siis teavad spetsialistid kohapeale minna ja vaadata, kas inimestel on probleeme või ei.

„Kaljul paistis tõesti kõik korras olevat, aga mõnel teisel võib olla suur mure ja saaksime aidata,” rääkis Katrin Satsi. Ta tõi hiljutise näite, kus vanaema oli hädas 40aastane lapselapsega, kes napsuse peaga pereliikmeid terroriseeris. Pärast politsei ja sotsiaaltöötaja sekkumist võttis lapselaps õppust ja osaleb nüüd programmis „Tervem Eesti”, et alkoholisõltuvusest vabaneda.

Kuid muutused ei tule sõrmenipsust – Katrin Satsi sõnul annab tulemuse pikemaajaline veenmine, vägivallatseja sugulaste ja sõprade kaasamine.

 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 02/11/2017 09:13:46

Lisa kommentaar