Küsitlus

Kas sinu aiatehnika on algavaks muruniitmise hooajaks valmis?

Põlvas annab elule hoogu MTÜ Sõprus sõpruskond

Piret Tammkõrva sõnul soovib ta oma lastele pakkuda sama ägedat lapsepõlve, kui koges ise lapsena Põlvas. Sellepärast lõigi ta koos mõttekaaslastega mittetulundusühingu. Foto: Sander Silm

Põlvas tegutseb juba kuuendat aastat omanäoline seltsing MTÜ Sõprus, mille eesmärk on ülimalt lihtne – tuua väikelinna ellu värskust ja värve.

Pisut rohkem kui kuus aastat tagasi seisis Põlvas Jaama tänava kortermajas elav Piret Tammkõrv üsnagi levinud probleemi ees. Ta oli oma väikese lapsega kodus, kuid kohti, kus väikelapsega väljas tegeleda, ümbruskonnas nappis. Kui just maja ees roostetav nõukaaegne laste mänguplats välja arvata. Ja nii otsustaski ta ise härjal sarvist haarata.

"Kõik sai alguse üsnagi egoistlikult – mul oli probleem ja ma hakkasin seda lahendama," meenutas Piret, kes alustaski projekti kirjutamist uue mänguväljaku rajamiseks.

Kuid kuna rahataotlemiseks on vaja juriidilist keha, sündiski MTÜ Sõprus, mis nüüdseks on kasvanud millekski hoopis enamaks kui ühe mänguväljaku rajamiseks loodud projekti-MTÜ.

"Hakkasime korraldama erinevaid üritusi. Mina mäletan oma lapsepõlvest, kuidas minu EPTs töötav isa rajas meile igal talvel uisuväljaku. Vaatasime sõbrannaga kodus telekast iluuisutamist ja läksime siis kohe välja, et proovida ise järele. See oli nii lahe, et ma tahtsin ka oma lastele pakkuda samasugust kogemust ja nii hakkasimegi talvel uisuväljakut rajama," rääkis Piret.

MTÜ juhatuse teine liige Jaanika Mihelson lisas, et lapsed kasutavad uisuväljakut väga usinalt. "Ise nad lükkavad väljaku lumest puhtaks, ise nad toovad hokimänguks väravad ja ise kuivatavad pärast riided," ütles ta.

Mõnusalt väike Põlva

Mittetulundusühing kannabki nime Sõprus justkui sümboolselt, sest mõlema naise sõnul on Põlvas ääretult mõnus asju ajada. "Põlvas on kõik telefonikõne kaugusel, mul piisab sellest, kui helistada kohaliku päästeameti juhile ja paluda tuua uisuväljakule vett. Kui väljakutset pole, siis pole mingit probleemi, ja samuti on meil väga hea koostöö Põlva vallavalitsusega," rääkis Piret.

Kuigi ühingu põhitegevus käib Jaama tänaval asuva kortermaja hoovis, kus lisaks laste mänguväljakule ja talvisele uisuväljakule on nüüdseks rajatud ka välitrenažööride park, lüüakse aktiivselt oma meeskonnaga kaasa kõikides Põlva valla spordimängudes.

"Oleme osalenud nii valla kui maakonna suve- kui talimängudel ja see on inimestele oluline, sest kui näiteks külarahvas tuleb võistlustele oma kogukonnana, siis linnainimestel selline kogukondlik võimalus puudub," rääkisid Piret ja Jaanika. Nad lisasid, et pahatihti nad ise ei jõuagi võistlema, kuna kogu aur läheb organiseerimise peale.

Väljakutserohke välivirgestusrada

Möödunud aastal valmis mänguväljaku juurde MTÜ eestvedamisel ka välitrenažööride park, mida lisaks tervisesportlastele saavad kasutada näiteks mänguväljakul samal ajal oma väikelapsi valvavad vanemad.

24 000 eurot maksnud välitrenažööride pargi, mis rajati Põlvamaa Partnerluskogu eraldatud Leaderi toetuse abil, on ümberkaudne rahvas kenasti omaks võtnud, kuid paljud neist ei tea, milline närvikulu selle projektiga ettevõtlikele naistele kaasnes.

"Bürokraatia trenažööride projekti puhul polnud iseenesest kontimurdev, küll oli see projekt vaimu murdev, sest teadupärast ei teeni MTÜ tulu. Kuid toetuse saamiseks tuli meil trenažööripark kõigepealt valmis ehitada ja nii ei jäänudki meil muud üle kui MTÜ võttis pargi väljaehituseks pangast laenu, kuid laenu käendasime eraisikutena meie ise," meenutasid ettevõtlikud naised.

"Ja nii järgnesidki kolm närvesöövat kuud, kuid lohutus oli vähemalt see, et meil oli Põlva vallaga samal ajal superkoostöö: meid aidati nii jõu kui nõuga," meenutas Piret mullust närvilist aega.

Praeguseks on aga eelmise aasta üleelamised unustatud, kuid siiski arvas Jaanika Mihelson, et MTÜde jaoks, kes tulu ei teeni, võiks taotlusprotsess olla pisut teistmoodi.

MTÜ Sõprus meeskond pole ülearu suur, kuid Jaanika Mihelsoni sõnul on neil väga suur ja toetav sõpruskond. "See on nii vahva, et isegi meie kortermajas elavad eakad inimesed, kes võiksid ju toriseda akende all toimuva melu üle, on vastupidi väga toetavad ja suisa küsivad, kuna jälle mingi üritus tuleb," lisas Piret Tammkõrv.

Artikkel on koostatud Leaderi koostööprojekti "Elu kahe maailma piiril II" raames, mida toetab PRIA Eesti maaelu arengukava 2014–2020 programmi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi rahast.

 

Autor: Sander Silm
Viimati muudetud: 02/11/2017 09:26:24

Lisa kommentaar