Võrus kulub ühistranspordivõrgu ülalpidamisele keskmisest enam, linnaelanikud sõidaksid enda sõnul rohkem, kui liinid ja kellaajad sobivamad oleksid. Foto: Ülle Harju

„Laps sõidaks pärast tunde koolist koju, sööks kõhu täis ja siis sõidaks kesklinna muusikakooli – no ei saa!” sõnastas 1. klassis käiva tütre isa Alari paljude Võru linna lastevanemate mure.

Alari pere elab Võrukivi linnaosas, kesklinnast kahe kilomeetri kaugusel. Tütar õpib Kreutzwaldi koolis. Esimese klassi juntsul on sealt jala koju omajagu vantsimist. 

„Tunnid lõpevad 12.55, buss nr 1 läheb Vabaduse platsi juurest kell 13 – viie minutiga ei jõua ta Kreutzwaldi kooli juurest sinna,” selgitas Alari. Kooli juurest on Vabaduse platsi bussipeatusse tubli pool kilomeetrit maad. „Järgmine buss läheb kell 14. Buss sõidab Võrukivvi kolm minutit. Tagasi tuleb 13.08, 14.08 jne. Laps saaks kõndida bussi pealt koduukseni ja siis peaks tagasi keerama, et linna tagasi sõita.”

Alari ütles, et Võrukivis naabermajas elab ka ta tütre klassivend ja kindlasti veel hulk Kreutzwaldi koolis õppivaid lapsi. „Mida lapsed teevad need kaks tundi?” oli ta murelik. „Kas jõlguvad linna peal? Võiksid ju kodus olla.”

Alari tütar käib nüüd kojumineku asemel kas sõbranna pool või annavad vanemad raha, et ta saaks kohvikusse sööma minna. Kui aega ikka üle jääb, ootab muusikakoolis.

Hommikul sõidab buss Võrukivist kesklinna täistunnist läbi 33 minutit. Maha saab minna kas Katariina peatuses või vana politseimaja juures. Mõlemast kohast on koolini umbes kilomeeter.

„Praegu on nii, et bussides sõitjaid ei ole, aga sellepärast ei olegi, et kuhu ma sõidan?” nentis Alari.

Nii viibki ta hommikul noorema lapse autoga lasteaeda ja vanema kooli. 

Muusikakoolist bussiga kojusõitu proovis Alari tütrele tutvustada, aga seegi sai tagasilöögi. „Algul oli väga tore muhe bussijuht, aga ükskord oli teine, kes küsis tema käest mingit sinist õpilaspiletit – muidu tasuta sõita ei saavat (seitsmeaastased saavad tasuta sõita – ÜH). Tütrel on see tavaline kollane õpilaspilet,” rääkis Alari. „Lisaks ei pidanud buss peatuses kinni, tütar tegi linavabriku juures ringi ära, läks Katariina peatuses tagasi maha. Sealt helistas mulle ja ütles, et enam bussiga koju ei lähe.”

Alari uuris kooli kantseleist, milline see salapärane sinine õpilaspilet on, aga kooli töötajad ei teadnud sellest midagi ja pakkusid, et ehk on mingil teisel koolil selline.

„No nüüd on veel head ilmad, hommikul võtame tõukeratta kaasa, kiiver pähe ja koju saab minna tõukerattaga,” rääkis ta.

Maavalitsus: kellaaegade sättimine on nagu pusle kokkupanek

Võru maavalitsuse transpordi peaspetsialist Rein Rusch selgitas, et busside väljumisaegade sättimine koolilastele sobivaks nõuab nuputamist. „Busside sõidupiirkonnas on viis kooli: Kreutzwaldi, Kesklinna ja Puiga kool, Võru gümnaasium ja Parksepa keskkool. Nende tunnid lõppevad peaaegu samal ajal, see kuumim aeg on 12.50–13.05 vahel,” nentis ta. „Kui nihutaksime Võrukivi lapsi silmas pidades bussiaega kümme minutit hilisemaks, siis peaksid jälle Kesklinna kooli lapsed ootama 20 minuti asemel pool tundi, et Soo peale ja sealt edasi sõita.”

Küll on sellest nädalast käigus uus bussiliin, mis käivitati just Kreutzwaldi ja Kesklinna kooli õpilastele mõeldes. Buss nr 11 väljub kesklinnast kell 13.10 ning sõidab Jüri tänavat pidi linnast välja Koseni.

„12.45 väljuva bussi jätsime aga samuti alles, sest uue liiniga ei jõuaks jällegi Puiga kooli lapsed õigeks ajaks Võrru trenni,” nentis Rein Rusch.  

Liinide muutmine on veelgi keerukam

Uuselamuterohke Taara linnaosa asub Võru kesklinnast, mõlemast põhikoolist umbes viie kilomeetri kaugusel (raudtee ja Kuperjanovi pataljoni taga). Linnaosas elab palju lastega peresid, lapsed käivad iga päev koolis-lasteaias, aga ühissõidukiga sinna ja tagasi ei saa.

„Vean ise lapsi kogu aeg ja teised niisamuti,” rääkis kolme koolilapse ema Merle. „Hommikul ei ole probleemi, nagunii liiguvad kõik tööle, aga probleemid tekivad siis, kui lapsed hakkavad koju tahtma, trennist rääkimata. Lapsemammad sõeluvad kümne autoga edasi ja tagasi ...”

Osa Taara linnaosa lastevanematest tundis ühistranspordivõimalusest nii suurt puudust, et tegi linnavalitsusele ettepaneku bussiliin sinna käima panna. Võru linnavalitsuse pressiesindaja Marianne Mett kinnitas, et möödunud aasta märtsis oli Taara linnaosa elanikega koosolek, kus kohalolijatelt küsiti arvamust. „Tol korral oli enamik kohalolnutest seisukohal, et ei soovi bussi sisse sõitmist asumisse,” rääkis ta. „Kui piirkonna elanikud on ümber mõelnud ja tuleb ka pöördumine, siis võtame teema uuesti päevakorda.”   

Rein Rusch lisas, et Taara linnaosa teine probleem on see, et see pole läbisõidetav, st buss peab sõitma tagasi sama teed linnaosast välja. „Kitsastel tänavatel tiirutamine võtab aega ja pikendab Puiga poolt sõitjate linna jõudmise aega,” ütles ta. Samas, kui on piisavalt huvilisi, siis saaks Taara linnaosa bussivõrku ühendada küll. „Selle uue 13.10 kesklinnast väljuva bussiga saavad Taara linnaosas elavad õpilased sõita Naftabaasi peatusse, sealt jääb jalutamist Madara tänavani umbes 700 meetrit,” selgitas ta.

Mis takistab koolilaste sõiduvajaduse uurimist?

Lastevanematel tekkis ka küsimus, et kuna koolilapsi on palju ja sõidusoov väga kindlatel kellaaegadel, ehk oleks tark vastav uuring korraldada ning selle põhjal bussiliinid süsteemselt ümber korraldada. Lisaks on linn pidevas muutumises ja näiteks valmis hiljuti suur Kagukeskuse parkla – kas ei võiks bussid seal peatuda ja koolilapsed mitmes suunas koju sõidutada?

„Haridusseadus ütleb, et koolilaste transpordi korraldamine haridusasutustesse ja tagasi on kohaliku omavalitsuse ülesanne,” nentis Rein Rusch, viidates sellele, et teema võiks üles võtta Võru linnavalitsus.

„Linnavalitsusse ei ole jõudnud ametlikke pöördumisi seoses koolilaste sõiduvajadustega,” pareeris Marianne Mett. „Kuna bussiliiklust korraldab maavalitsus, siis ilmselt oskab sealne spetsialist kommenteerida, kas ja kuidas seda analüüsitud on.”  

Küll tõi ta mitmeid näiteid, kuidas linnavalitsus on koostöös maavalitsusega bussiliine inimeste vajaduste järgi kohendanud. „Inimesed pääsevad nüüd Pikalt tänavalt otse Luha ja Jüri ristmiku piirkonda, et külastada suuremaid kauplusi ja turgu,” rääkis ta. „Nr 11 bussi kohta tuli ettepanek panna esimene hommikune ring väljuma kesklinnast kell 5.30, et ASi Cristella VT, Valio ja teiste selle piirkonna ettevõtete töötajad jõuaksid õigeks ajaks tööle. Selle ettepanekuga arvestati.”

Koolilaste kohta oli Rein Ruschil veel üks tähelepanek. „Uuringud näitavad, et lapsed liiguvad järjest vähem, „Liikuma kutsuva kooli" programmiga on liitunud ka Kreutzwaldi kool, ehk liikumine pool kilomeetrit bussi peale on ka üks lahendusi,” märkis ta.

Pensionäridel on teistsugused mured

Kui Vilja tänava suurtes kortermajades elavad pensionärid kiidavad, et bussiliiklus nende kodu ja haigla-surnuaia vahel on ideaalilähedane, siis mujal elavad inimesed päris rahul pole.

Üks naisterahvas kurtis, et soovis sõita haigla juurest Olevi tänavasse (eramajade rajoon turu lähedal). Avastus, et buss sõidab hoopis Pika ja Vilja tänava kaudu linavabriku juurde, tegi talle parasjagu meelehärmi. Sama mure on Roopa ja veel mitmete väiksemate tänavatega, mis jäävad peamagistraalidest kõrvale.

Vilja tänaval elavad liikumisraskustega pensionärid sooviksid sõita bussiga ka kesklinna asju ajama. „Kesklinna saab ilusti, aga tagasituleku aega peab väga passima. Buss nr 11 sõidab päevas vaid neli korda, muul ajal peab jala tagasi vantsima või siis suure ringi tegema,” rääkis pensionär Liina. „Nr 16 bussiga peab Parksepas ära käima, et Vilja tänavale tagasi saada. Kui pole libe, on lihtsam jala tagasi komberdada. Linnaisade kiituseks peab ütlema, et pinke on kodutee äärde pandud piisavalt – hea vahepeal jalga puhata. Ja Kapsamäelt alla läheb poodide juurde ilus plaatidest tee, ainult natuke järsk on.”

Rein Rusch edastas Vilja tänava elanikele hea uudise: uuest nädalast hakkab kesklinnast tööpäeviti Vilja tänavale väljuma veel üks lisabuss: kell 13.35. „Siis saab kesklinnast Vilja tänavale bussiga kaheksa korda päevas,” ütles ta.

Võru pensionäride päevakeskuse juhataja Astrid Hurt tõi välja veel mitmeid eakatelt kuuldud kriitikanoote. „Haigla juures käimisega on muidu hästi, aga mõlema (nr 1 ja 16) bussi juhid peavad lõunat ühel ja samal ajal – peab kaua ootama.”

Rein Ruschi selgitusel tingib 45minutilise pausi kella 10–10.45 vahel see, et 4,5 tundi roolis olnud juht peab seejärel tegema 45minutilise pausi. Kuna mõlema bussi juhid alustavad tööpäeva umbes samal ajal, siis trehvabki paus samale ajale.

Veel märkis Astrid Hurt, et linnaliinibussid sõidavad küll kenasti ka linna külje alla Parksepa ja Kose asulasse, kuid viimane buss väljub kesklinnast kell 20.30. „Paljud on kurtnud, et see piirab neil kultuurielust osavõtmist. Teatrist-kontserdilt koju tagasi ei saa,” nentis ta. 

Võru pensionäride päevakeskuses käivad valla pensionärid peavad ka seda ebaõiglaseks, et üle 70aastased linnaelanikud saavad linnaliinidel tasuta sõita, valla omad aga mitte.

Harvad bussisõitjad kurdavad ka seda, et bussiplaanid on väga keerulised. Näiteks sõidab buss mingil kellaajal üht trajektoori pidi ja teisel ajal sama buss teist rada.

Ühistranspordi peale kulub Võrus liiga palju

Võru maavalitsuse andmeil kulus Võru linnaliinide ehk numbriga liinide ülalpidamisele möödunud aastal 300 000 eurot. Samas suurusjärgus summa kulub ka tänavu. Üks liinikilomeeter läheb maksma ühe euro. „Üks bussiring kesklinnast haigla juurde ja tagasi maksab 20 eurot,” tõi Rusch näite. „Haigla ja kesklinna vahet sõidab buss 35 korda päevas ...”

Tema andmeil katab linnaliinide ülalpidamiskuludest kolmandiku (65 000 eurot) piletitulu (pilet 60 senti), kolmandiku linnavalitsus (üle 70aastaste tasuta bussisõit) ja kolmandiku riiklik dotatsioon.

„Sellise liinivõrgu puhul peetakse optimaalseks, et piletitulu katab kuludest 40%, seega makstakse Võru linnaliinidele juba praegu peale rohkem, kui maanteeameti normide järgi mõistlik oleks,” nentis Rein Rusch.

Sellest tulenevalt ei pea ta mõistlikuks lisada nn õhtusi kultuuriliine ja teisi kitsaid sõitjarühmi huvitavaid liine. „Soovitan sõidujagamisteenust,” ütles ta.

Bussiliinivõrgu ökonoomsemaks muutmise kohta tõi Rusch näite, et mitmed Rõuge, Obinitsa, Varstu jt suundadest Võrru jõudvad bussid sõidavad Lõuna-Eesti haigla kaudu, kuhu on paljudel maainimestel asja. 

Uuest aastast tööle hakkav omavalitsuste Kagu Ühistranspordikeskus on võtnud sihi oluliselt ühistranspordikorraldust parandada. Kas ka Võru linnaliinide kasutajad võiksid häid uudiseid oodata?

„Üks suuremaid muresid, mis linnani on jõudnud, on see, et liinid on liiga pikad ning et haigla juurde pääsemine linna erinevatest punktidest võtab liiga kaua aega,” tõi välja linnavalitsuse pressiesindaja Marianne Mett. „Kagu Ühistranspordikeskuse asutamise allkirjastamisel edastas linnapea selle probleemkoha suuliselt. Kokku sai lepitud, et lähiajal tuleb arutelu ja vaatame, mis teha annab.” 

Mett kinnitas, et koostöö on alanud. „Selge on see, et ressursid on piiratud ning spetsiaalsete kiirete ühenduste loomine nõuab tohutut panustamist ja vahendeid. Küsimus on, et mille arvelt need vahendid võtta ja kas linna kogukond on selleks valmis. Olemasolevate vahenditega on võimalus teha ümberkorraldusi, kuid seda siis teiste liinide arvelt. Keskuselt mingit imet oodata ei tasu, sest lõppkokkuvõttes on tegemist valdkonnaga, mis vajab kõvasti pealemaksmist, ning uute liinide avamine vajab lisaressursse.” 

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 13/11/2017 09:23:37