Küsitlus

Kas teil oleks kasu tasuta sõidust maakonnabussiliinidel?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Miks on Kagu-Eestis palju ravikindlustuseta inimesi?

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Polikliinikus saavad tohtrite käest abi ka kindlustamata patsiendid, kuid enamasti maksmishirmu tõttu nad sinna ei lähegi, vaid pöörduvad selle asemel kiirabisse. Foto: Ülle Harju

Ilma ravikindlustuseta inimesi on Kagu-Eestis rohkem kui Eestis keskmiselt. Kes nad on ja miks on nad ilma kindlustuskaitseta jäänud?

Sotsiaalministeeriumis peetakse ravikindlustuseta inimeste hulgaks 4–6 protsenti kodanikkonnast. Eraldi andmeid riik nende kohta kogunud pole. Haigekassa terviseedenduse ja kommunikatsiooni talituse juht Liis Hinsberg nentis, et haigekassa ja sotsiaalministeeriumi arvude vahel on käärid. 

Poliitikauuringute keskus Praxis teeb praegu uuringut „Ravikindlustuskaitseta inimestel kindlustuskaitse puudumise põhjused ja võimalused ravikindlustuskaitse tagamiseks võimalikult paljudele inimestele”. Selle käigus püütakse jälile jõuda, mis põhjustel paljudel ravikindlustust pole. Analüüs valmib tuleva aasta kevadeks. 

Haigekassa andmetel puudub ravikindlustus (seisuga 30.06.2017) rahvastikuregistri järgi Võru maakonnas 2182 inimesel (6,5%), Valga maakonnas 2553 inimesel (8,5%) ja Põlva maakonnas 1878 inimesel (6,7%).

Vähem kui pooltel kindlustatud inimestest on ravikindlustus oma töötasu pealt makstud sotsiaalmaksu eest. Lapsed, pensionärid ja puudega isikud saavad teatavasti ravikindlustuse riigilt. Sotsiaalministeeriumi andmetel on 20–59aastaste ehk tööealiste seas ravikindlustamata inimesi Võrumaal 14,58, Valgamaal 17,03 ja Põlvamaal 13,94 protsenti. 

Sotsiaalmaks sukasäärde

Jaak (kõik eraisikute nimed muudetud) on keskealine maal elav mees, kes pakub oma OÜ kaudu oskusteenust. Ravikindlustust pole tal olnud veidi üle aasta.

„Panen oma sotsmaksu sukasäärde ja vajadusel võtan sealt,” sõnas ta. „Praegu olen omadega plussis. Kui midagi hullu peaks juhtuma, siis on ainult üks telefonikõne raamatupidajale ja mul on ravikindlustus olemas.”

Ka väikeettevõtja Valdur on terve keskealine mees, kes ütleb, et sotsiaalmaksu oma uue kodu rajamise kõrvalt maksta ei saa. Ta küll tahaks ravikindlustust, aga ilma pensionikindlustuseta, sest pensionisüsteemi ta ei usu. „Naudi päikest ja oledki terve,” on tema suhtumine, mille abil ta püüab ravikindlustuseta hakkama saada. 

Sotsiaalministeeriumi terviseala meediasuhete nõuniku Eva Lehtla sõnul tuleb sotsiaalmaksu, mis tagab ravikindlustuse, tasuda seaduse järgi 33% töötasudelt. Sealt läheb vastavalt 20% riiklikusse pensionikindlustusse ja 13% ravikindlustusse. 

Füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE) peavad ravikindlustuse saamiseks maksma sotsiaalmaksu kord kvartalis avansiliste maksetena vähemalt eelneva aasta miinimumpalga kuumäära 12kordselt summalt ehk tänavu vähemalt 425,7 eurot kvartalis. 

„Praegu on riigikogu menetluses eelnõu alammäära langetamiseks kümnekordsele kuumäära summale aastas,” lisas Eva Lehtla. Praeguste summade juures tähendaks see FIEdele maksta aastas ligi 300 eurot vähem.

Paljudele FIEdele tundub praegune sotsiaalmaks liiga suur. Eelkõige tekitab nii mõneski tuska see, et kuna Eestis on ravijärjekorrad pikad, siis arstile minnes tuleb ikkagi maksta. 

Kindlustamata mehi on rohkem kui naisi

Sotsiaalministeeriumi andmetel on 69% kindlustamata isikutest mehed ja 31% naised. Suurima osakaalu mittekindlustatutest (ligi 30%) moodustavad mehed vanuses 20–34. Naistest on kõige rohkem mittekindlustatuid 25–29aastaste hulgas (4%).

Ravikindlustuseta inimestest on ligi kolmandik ülalpidamisel ja enamikul on mingis ulatuses sissetulek. Peaaegu kõik, kellega LõunaLeht rääkis, teenivad mingi tööga raha. 

Näiteks Eglel pole juba kümme aastat olnud ravikindlustust seepärast, et ta on vabakutseline – ta maalib, kirjutab ja teeb muusikat – ning kuna ta teenib autoritasu, ei tasu tal end töötuna arvele võtta. 

„Olen lihtsalt mitte keegi,” sõnas Egle. „Loomekaristus.”

Sama lugu on Triinul, kelle teenitu pealt läheb maha automaatselt tulumaks, aga sotsiaalmaksu ei maksa tema eest mitte keegi. Triinu ütleb, et kuigi ta loomulikult tahaks omale ravikindlustust, on tal olnud paar juhust, kui ta on vajanud eriarstiabi, kuid olenemata sellest, kas tal on riiklik ravikindlustus või mitte, on ta pidanud selle eest maksma, sest vastasel korral pääsenuks ta arsti juurde alles mõne kuu pärast. 

Omaette teema on käsunduslepingud, mille puhul samuti ravikindlustust ei kaasne. 

Tiina on keskeale lähenev naine, kes töötab koolis tugiisikuna. Tema tööpäev algab hommikul enne kella kaheksat ja ta vabaneb pärast seda, kui laps on koolibussile pandud ehk kella kahe-kolme ajal lõuna paiku, sisuliselt töötab ta terve päeva. Ent kuna tal on käsundusleping, siis ravikindlustust tal pole ning töötasu saab ka vaid nende päevade eest, kui laps on koolis. Samuti ei saa ta puhkusetasu. 

Ilma abieluta ei saa

Kolme lapse ema Marit sai omale lõpuks ravikindlustuse. Mitu aastat tal seda aga polnud, sest ta ei ole oma laste isaga ametlikult abielus. 

Riik maksab töötajana, ametnikuna, juhtimis- või kontrollorgani liikmena või FIEna kindlustatud isiku ülalpeetava abikaasa eest sotsiaalmaksu, kui ülalpeetav kasvatab vähemalt ühte alla kaheksa-aastast või kaheksa-aastast last kuni esimese klassi lõpetamiseni või vähemalt kolme alla 16aastast last. Seda makstakse nii naisele kui ka mehele ja seda ka siis, kui ülalpeetaval isikul on jäänud vanaduspensionini vähem kui viis aastat. Aga seda kõike vaid tingimusel, kui ollakse perekonnaseaduse põhjal abikaasad. 

Põhimõtteliselt on igaühel võimalik ka ise riiklik ravikindlustus kinni maksta, selle juures on aga mõningad agad. Vabatahtliku kindlustuse haigekassast saab ise osta vaid juhul, kui inimene on olnud tööandja poolt ravikindlustatud lepingu sõlmimisele eelneval kahel aastal või kui ta on eelneva kalendriaasta eest ise maksnud oma ravikindlustuse eest (nt FIEna). Summagi ei ole just väike: alates tänavu 1. aprillist tuleb riikliku vabatahtliku ravikindluse eest maksta vähemalt 1788 eurot aastas. 

Omavalitsustel pole infot

Rõuge valla sotsiaalnõunik Maire Grosmann nentis, et Rõuge vallas on ligi 200 ravikindlustuseta inimest, kuid ta teab neist vaid mõnda ja tänu sellele, et nad on kurtnud, et ei saa arsti juurde minna. 

„Mind paneb imestama, miks see arv on nii suur,” sõnas Grosmann. 

Grosmanni sõnul on Rõuge perearsti nimistus 2156 patsienti ja neist 150 on kindlustamata. Perearstiga on kokkulepe, et ravi saavad ka kindlustamata patsiendid. Samas pole vald viimasel aastal maksnud ravikulusid ühegi ravikindlustamata vallakodaniku eest. 

OÜ Võru Arst juhataja Iia-Ulvi Raidi sõnul on nende firmas neli perearsti ja kõigil on nimistus 150–200 kindlustamata patsienti, arv pidevalt muutub. Raidi sõnul saavad ka kindlustamata patsiendid abi, kuid enamasti maksmishirmu tõttu nad arsti juurde ei pöördugi.

„Kui nad meie juurde jõuavad, siis saame aidata,” sõnas Raid. „Paljud ei tulegi ravile, vaid satuvad EMOsse.”

Ka Põlva vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Gerti Karilaid-Vidderi sõnul pole neil erilist kokkupuudet ravikindluseta isikutega. Osa on saadetud kas töötukassasse või puuet taotlema. Kui aga ravikindluseta isik peaks finantsilist abi vajama, siis lähenetakse loole juhtumipõhiselt. 

Valga linnavalitsuse sotsiaalabiameti juhata Meeli Tuubel ei tea enda sõnul samuti, miks on nii palju ravikindlustamata inimesi.

Ravikindlustuseta isikud saavad Valgas pöörduda linnaarsti poole ning sealtkaudu selgus näiteks, et linna korvpalluritel ja treeneritel pole ravikindlustust. Samas pole ka Valga linn tänavu ühegi ravikindlustamata isiku raviarvet tasunud. 

Eraravikindlustus läheb üha enam moodi

Eestis on nüüdseks võimalik saada omale ravikindlustust ka kindlustusfirma kaudu ning see on märksa odavam kui maksta riikliku ravikindlustuse eest. 

Katrin on 30. eluaastates noor naine, kes elas vahepeal välismaal, abiellus seal ja kolis kahe lapsega Eestisse tagasi. Tema välismaalasest abikaasa teeb osa aastast välismaal tööd ja osa ajast viibib koos perega Eestis. Kuna Eestis pole mees tööd saanud, siis on ravikindlustuse saamiseks olnud tal ainus võimalus võtta pakett kindlustusfirmalt. Selle eest maksab ta ligi sada eurot kvartalis. Siiani pole mehel olnud veel tarvis arsti juurde minna. Küll aga oleks tal vaja hambaravi, kuid väiksema kindlustuspaketi puhul seda ei hüvitata, suurema ja märksa kallima paketi korral aga tuleks hambaravi eest ikkagi ise juurde maksta. Samas on ka riiklikku ravikindlustust omavale inimesele hambaravihüvitis vaid 30 eurot aastas ja ka siis tuleb maksta pool raviarvest ikkagi ise kinni. 

Eestis pakub ainsa kindlustusfirmana ravikindlustust Ergo. 

„Huvi eraravikindluse vastu on aasta-aastalt kasvanud,” sõnas Ergo elu- ja tervisekindlustuse arendusjuht Dekla Uusma. „Eelkõige on see seotud üha pikenevate eriarstijärjekordadega.”

Eraravikindlustuse korral on eriarstile pääs tagatud üldjuhul viie tööpäeva jooksul ning sel juhul on see kindlustus mõeldud eelkõige täiendusena haigekassa kindlustusele. 

Ent ravikindlustust pakutakse ka kliendile, kellel riiklikku ravikindlustust ei ole. 

„Nende klientide hulgas on näiteks palju alustavate ettevõtete omanikke, vabakutselisi kultuuriinimesi, FIEsid,” lisas Uusma.

Eraravikindlustuspaketi hind sõltub kliendi vanusest ja tervislikust seisundist. Näiteks aastal 1980 sündinu peab Ergos minipaketi puhul maksma aastas 243,70 eurot (20,3 eurot kuus) ja maksipaketi puhul 846,85 eurot (70,5 eurot kuus). 

Uuest aastast on eraravikindlustus kuni 400 eurot isiku kohta ilma erisoodustusmaksuta. 

Ravikindlustuseta inimestel on aga ootamatute õnnetuste puhuks võimalik osta ka elukindlustus. Näiteks If Kindlustuse isikukindlustuse tootejuhi Kairit Liigi sõnul pakub nende firma õnnetusjuhtumikindlustust, millega saab kaasa osta ka ravikulude kaitse. Kindlustus aitab õnnetuse järel tasuda ravikulude ja taastusravi eest ning katta ka väiksemate traumade korral igapäevaseid kulusid, arveid ja laenumakseid.

Uuest aastast tuleb If turule ka töötaja tervisekindlustusega, mis on täienduseks riiklikule ravikindlustusele, selle kindlustuse saab osta tööandja. Sellest hüvitatakse näiteks tasulise eriarstiteenuse kulud, eriarsti järjekorrata vastuvõtt, taastusraviga seotud teenused, kulutused optikateenustele ja hambaravile. 

 

Autor: Elina Allas
Viimati muudetud: 02/11/2017 09:56:38

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia