Halika õuntest koduaedade omadeni

Halika õunatalu juhatajast perepoeg Lauri Kasvand. Foto: erakogu

Kuigi tänavu oli üldiselt kehv õunaaasta, siis Räpina vallas tegutsev OÜ Halika Õunatalu saagi üle ei kurda. „Pakume kodumaist õuna augustist aprillini,” ütles Lauri Kasvand, õunatalu perepojast juhataja.

Halika õunatalu aias on ligikaudu 30 000 õunapuud, sorte aga ligi 40. Nad on pidevalt rajanud uusi õunaaedu madalakasvuliste õunapuudega. Firmana alustati tegevust 2010. aastal, esimesed õunapuud istutati talu maale aga juba üheksa aastat varem. Lauri Kasvandi sõnul eelistavad inimesed kuldrenetti ja „Liivikat“.

Kuna pere tegeleb aasta ringi ainult õuntega, teevad nad kõik, et puud oleks terved, hoolitsetud ja toidetud. „Sellistelt puudelt saame kõige tervemad ja ilusamad õunad,” märkis juhataja. Ta lisas, et soov on jõuda selleni, et kõik puud kannaksid saaki igal aastal.

„Tiheistutus, tilkkastmine ja tüvekeskne lõikusstiil nõuavad hooldamiseks suuremaid teadmisi,” sõnas ta.

15 aastat tagasi hakkas pereisa Kalmer Kasvand katsetama enda sissetoodud uudset lõikusstiili, mida ta koos abikaasa Illega käis uudistamas mitme Euroopa riigi õunaaedades. Nüüd lõikavad nad koos õunapuid ning Ille kui aiandusagronoomi rida on õunapuude pookimine. 

„Õunapuu lõikusel ja saagikusel on väga tihe seos. Hõredad rõhtsad oksad kinnituvad tüvele täisnurkselt ja annavad saaki kohe peale istutamist,” selgitas Lauri Kasvand. 

Halika õunatalu puud saavad erinevaid mineraalväetisi muldade eripära kompenseerimise ja õunapuu toetamise eesmärgil.

Õunte hoidmiseks on talul nüüdisaegsed plusstemperatuurikambrid juba 17 aastat. Need tagavad õuntele õige käsitsemise korral kõrgema maitsekvaliteedi ja värskuse. 

Talu õuna saab Räpina ja Põlva Coopi poodidest juba viis aastat osta, kuid olulisem osa saagist läheb Nõmme turule Tallinnas ja pealinna suurematesse poodidesse.

„Kahjuks kaotab õun mõnes poes oma näo, sest seal lisatakse väga visalt õuntele tootja nimi,” märkis Kasvand. Ta lisas, et sellest on kahju, sest nii ei saa inimesed teada, millised õunad on poes kodumaised.

Talu on saanud Piiriveere Liidrilt kaks korda toetust, neli aastat tagasi mahlaõuna säilituse kambri ja mullu õunte sortimise liini ostmiseks.

Kasvand ütles, et õuntes on puuviljasuhkur valminud looduslike protsesside tulemusel õuna küpsemise käigus ning iga sordi parimate omaduste valmimisel valivad mahlameistrid sobivad sordid külmpressimiseks.

Pressimiseks korjatakse küpsed õunad, sest siis tulevad mahlast esile iga sordi maitsenüansid. 

Kuna õunasordid küpsevad talve jooksul eri ajal, pressitakse Halikal mahla regulaarselt.

Hoopis teine olukord on sadades koduaedades, kus eri vanuses õunapuudel lõigatakse paremal juhul oksad. 

Miks osa koduaiaõuntest kaob komposti?

Lauri Kasvand ütles, et kui väikeste koduaedade õunapuid veidi toita, kasta, oksi teadlikult lõigata, vanu puid noorendada, puudealune pind niita, puid ravida ning juba suvel kahjustatud õunakesed ära noppida, on terved õunad sügiseks suured. 

Räpina aianduskooli puuviljanduse õpetaja Sirje Tooding märkis, et vanad õunasordid ei ole pahad ning neist on alles jäänud talvekindlamad, ühtlasi paremad sordid.

„Antoonovka ja sügisjoonik on talve- ehk külmakindlamad, kuid teistele mõjuvad temperatuuri kõikumised,” sõnas Tooding. Ta märkis, et söögiõunana eelistatakse uuemaid sorte.

Lõuna-Eesti toiduvõrgustiku müügijuhi Kaja Kesküla tähelepanekute kohaselt eelistatakse „Liivi kuldrenetti“ ja sibulõunu.

Kesküla sõnul ei ole hobikasvatajate aedades õunu igal aastal ning sellepärast ei saa poed nende kaubale loota. Teisalt ei ole ka osa inimesi poodide ootusteks valmis.

Kuigi ilmad tänavust õunasaaki osas koduaedades ei soosinud, lasevad mõned ikkagi selle vähesegi saagi käest õunte kuivatamise või mahla tegemise asemel.

„Ilmselt kasvavad osas koduaedades endiselt õunapuud, mille saak sõidutati nõukogude ajal Neevalinna turule,” oletas võrumaalane Ilmar Saar. 

Saar on vähemalt neli aastat Võru külje all soovijatele õunamahla pressinud, kuid tänavu on soovijaid väga napilt. Võibolla, et osa seniste mahlapressijate õunapuud tänavu saaki ei andnudki.

Aare Rätsepp Oravalt Põlvamaalt ütles, et ka Mahlaveski pakub õunte pressimise teenust, kuid tänavu oli samuti tulijaid vähe.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 09/11/2017 09:25:28