Küsitlus

Kas teil oleks kasu tasuta sõidust maakonnabussiliinidel?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

Õpilaste uurimisalused: prohvetist pruudikatsetaja, hukatud kommunist, noortekolonn...

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Enely Ernits Võru gümnaasiumist tegi ettekande sada aastat tagasi Võrus tegutsenud kommunistidest. Foto: Ülle Sillamäe

Hingedepäeval, 2. novembril esitlesid Võru maakonna koolide õpilased Võrumaa kutsehariduskeskuses peetud õpilaskonverentsil oma uurimis- ja loovtöid, uurimisaluste hulka oli trehvanud nii mõnigi pöörane persoon või pöördeline ajajärk. 

Teemade spekter oli tõepoolest lai. Kuulda sai ettekandeid nii ideaalsest paberlennukist (Marcus Jäger, Kääpa põhikool), päikeseelektrijaama ehitusest (Anna-Liisa Mägi, Võru gümnaasium), kogukonna patriootlikest ja aktiivsetest inimestest kui ka uurimistöid oma perekonna ajaloost.

Vastseliina gümnaasiumi abiturient Kati Karu esines teemal „Kohalike inimeste rollist Eesti iseseisvuse taastamisel“. Nimetatud töö on ka saanud uurimistööde võistlusel raamatupreemia. 

Autor tutvustas oma töös paikkonnas püstitatud monumentide ajalugu, Kodanike Komitee loomist ja rahva osalemist Balti ketis. „Kuna elan Vastseliina vallas, siis uurisin sealkandis toimunud sündmusi ja inimesi, kes olid vallas aktivistid ja mis seal täpsemalt toimus,“ lisas Kati Karu. „Peamine aktivist kogukonnas oli Lembit Sikk. Üks suursündmus oli Vastseliina pargis vabadussamba avamine, kus oli koos väga palju rahvast.“

Kuulajate tähelepanu ja naeruturtsatusi pälvis Vastseliina gümnaasiumi 9. klassi õpilane Gerda Loviise Telk, kes oli uurinud oma suguvõsa ajalugu. Teema oli „Minu vanavanaisa Aleksei Aav“.

Gerda-Loviise juured on Saaremaal Orissaares. „Minu vanaema kolis Tallinnasse, kui sai täiskasvanuks. Seal tutvus ta Võrumaalt pärit vanaisaga. Ema tutvus Võrus minu isaga ja nii nad jäidki Võrru elama,“ tutvustas neiu rände ajalugu.

Oma vanavanaisa kohta ütles Gerda Loviise: „Ta oli selline mees, kes oli hästi otsekohene. Mõned sallisid teda, mõned ei sallinud teda.“

Alekseil oli päris raske lapsepõlv ja noorusaeg. Arvatakse, et üleelamised varases nooruses mõjutasid nii tema käitumist kui ka ilmavaadet. Laiemalt oli Aleksei Aav tuntud kui prohvet Seiu, aga samal ajal oli ta ka isa ja põllumees. Tema aretatud on pirnisort „Seiu“.

Ühel päeval Tallinna rongijaamas olles märkas Seiu üht kirju salliga tütarlast ja tundis, et selle peab ta endale naiseks võtma. Enne seda oli toosama tütarlaps Olga näinud unes Seiut. Siiski tahtis Seiu kindel olla, kas Olga talle abikaasaks sobib. Nii korraldas ta pruudile katseid. Olga läbis need kõik edukalt.

Kuidas Seiu oma pruuti katsetas? Gerda Loviise selgitas: „Näiteks pani kõik uksed ja aknad riivi, lasi endale hernesuppi keeta ja peeretas kogu toa täis. Kui Olga oli selles olukorras rahulik ja ära ei jooksnud, siis oli katse läbitud.“ 

Enely Ernits Võru gümnaasiumist tegi ettekande Võru enamlastest ajavahemikus oktoober 1917 kuni veebruar 1918. Ka tema sai uurimistööde võistlusel auhinna – 6. koha. See avas neiule automaatselt ülikooliuksed. 

Vana-Võrumaa kultuurikoja muuseumide peavarahoidja Arthur Ruusmaa tõstis esile gümnasisti julgust ja tahet sellist keerulist teemat uurida. Aktiivsed enamlased Võrus olid vennad Leegenid, kes küll 1918. aastal üles poodi. 

Ruusmaa lisas: „Oskar Leegenist on kahju. Temast oleks saanud väga hea kirjanduskriitik ja ta oli üks Sänna elu kujundajaid. Kahju, et noormees sattus sellele teele ja et ta valis väga raske, revolutsiooni tribunali esimehe ameti. Hingelt ta ei olnud selline.“

Enely plaanib küll õpinguid ülikoolis jätkata, kuid mitte ajalugu. Esialgu on neiu soov meditsiini õppida. 

Miks just enamlaste teema? Enely selgitas: „Olen juba väga pikalt olnud huvitatud enda kodukoha ajaloost. Läksin ajalooõpetaja juurde jutuga, et mina tahan teha oma kodukoha ajaloost uurimistööd, aga ei teadnud veel täpselt, mis teemal ja mis ajastust. Õpetaja Kaja Kengil oli kohe väga hea teema pakkuda: kirjutada Võru punastest, sest nendest polnud keegi väga palju kirjutanud. Mina olin sellega kohe väga nõus. Nii see teema tuligi.“ 

Võrus oli praegune Karja tänav vahepeal nimetatud ka Leegeni tänavaks.

Uurimistööde võistluse raamatupreemia sai ka Artur Vodi Vastseliina gümnaasiumist. Noormehe teema oli „Võrumaa inimesed 1991. aasta pöördelistes sündmustes“. 

Teema valikut põhjendas ta üldisest huvist ajaloo vastu: „Seda teemat hakkasin uurima, sest olen pikka aega olnud noorteorganisatsiooni liige, olen olnud seotud kaitseliiduga. Teadsin, et Võrumaa kaitseliidu malev ja vabatahtlikud käisid toona Tallinnas raadiomaja ja teletorni kaitsmas. Tahtsin teada nendest ärevatest sündmustest täpsemalt, kuna mõned tuttavad inimesed olid ka kaitseoperatsioonil käinud. Mõtlesin, et uurin natuke, kuna mõned tuttavad Võrumaa inimesed olid ka sellega seotud.“ 

Mis oli tolle ajastu kõige olulisem kriteerium inimeste omavahelistes suhetes?

Ettekande lõpetas Artur Vodi Aivar Kaasla sõnadega: „Neil päevil selgus, kes on kes. Need päevad näitasid inimestele, keda võib usaldada, kellele kindel olla.“ 

Noormees selgitas: „Kes on kes, näitas juba olukord, et mõned lihtsalt rääkisid, et on suured kaitseväelased, tegelikult ei jõudnud hommikul kogunemiskohta ega teletorni kaitsmisele. Kaks bussi oli Võrus kaitsjate ootel, kuid Tallinna poole sõitis vaid üks bussitäis, umbes 40 inimest.“

Arthur Ruusmaa tõdes, et teda kui muuseumi töötajat huvitasid eelkõige ajalooga seotud tööd. Mitme töö valmimise juures oli ta ka ise olnud ja oli hea kuulata, kuidas ja mil määral olid need realiseerunud. 

„Meil käidi päris palju materjali uurimas, küsimas ja vaatamas. Eks mõnes mõttes on hea vaadata, et need noored, kes selle materjaliga töötasid, on osanud olulise välja tuua ja nad on leidnud rõõmu, et seda rasket tööd teha,“ rõõmustas ta.

Konverentsi eestvedaja oli maakonna ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse ainesektsiooni juht ning Parksepa keskkooli koolimuuseumi juhataja Malle Puolakainen. 

„Maakonnast oli üheksa kooli esindatud. Koole on maakonnas muidugi rohkem. Saatsime igale koolile info, et igast koolist peaks kaks-kolm esinejat tulema. Või kui kellelgi on rohkem töid välja pakkuda, näiteks Võru gümnaasium esines viie tööga, on see väga tore,“ selgitas ta. 

Põhikooli 8. ja gümnaasiumi 11. klassi õpilastele on kohustuslik koostada loov-, praktiline või uurimistöö. Nad saavad ise valida töö vormi ja teemade ring on väga lai. 

Paremad tööd saadetakse uurimistööde võistlusele. Eesti Ajalooõpetajate Selts korraldab uurimistööde võistlusi. Eelmisel aastal toimus 18. ajalooalaste uurimistööde võistlus Eesti Vabariigi auhindadele. 

Väimelas esitleti lausa viit auhinnaga pärjatud tööd. „Meie maakonnast on kõige rohkem töid saatnud õpetaja Kaja Kenk (Võru gümnaasium), Vastseliina gümnaasiumist Küllike Nagel ja ka Antsla gümnaasiumist on mitmeid töid võistlema saadetud. Meie maakonna õpilased on alati saanud päris palju häid auhindu,“ ütles Puolakainen.

Sel aastal on ka välja kuulutatud ajalooalaste uurimistööde võistlus, arvult 19. ja teema on „Eesti riik“. 

Kas meie õpilastel on piisavalt häid töid, et ka tuleval aastal sellise õpilaskonverentsi saaks korraldada?

„See üritus on välja kasvanud ajalooalastest kodu-uurimiskonverentsidest ja kuivõrd teemade ring on läinud väga laiaks, nimetame seda nüüd õpilaskonverentsiks,” rääkis Malle Puolakainen. „Kui me korraldame üritusi edasi, peame natuke suurema aktiivi kokku võtma, sest see puudutab kõiki koole, samuti erinevaid ainevaldkondi.”

 

Autor: Ülle Sillamäe
Viimati muudetud: 09/11/2017 09:31:37

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia