Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Põllumehed: kahjuraha pole loota, aga top-up-toetusteks "külvatakse" ligi 20 miljonit!

Kiiremad viljavõtjad said tänavu vähem kahju. Foto: Ülle Harju

Tänavuse põllumajanduskahju kokku arvanud talunikud ei usu, et mingisugust hüvitist saavad, ja kiruvad riiki, mis just ikaldusaastal jagab terve mõistuse vastastel alustel ligi 20 miljonit eurot top-up-toetusi.

"120 hektarilt jäi saak võtmata, sellest sada hektarit hernest," nentis tänavu Eesti parimaks taluks valitud Koolitare talu peremees Taivo Tuusis Sännast. Ta sai oma rehkenduse järgi kahju 90 000 – 100 000 eurot. Sarnaselt paljude teiste kahju kannatanud põllumeestega esitas ta kahjurehkenduse Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu koostöös tehtud uuringu jaoks.

Taivo Tuusis leidis, et isegi kui tänavuste põllumajanduskahjude korvamiseks mingi raha leitakse, saaks tema vaid n-ö kommiraha: „Hernest võetakse vaid söödahernena, mille seeme maksab 130–140 eurot tonn, mul oli aga 80 hektarile külvatud supereliitherneseeme, mille tonn maksab tuhat eurot!” ohkas ta. „Mõtlesin kasvatada seda kolm aastat paljundamiseks ...”

Taivo Tuusis ei usu, et riik tänavused põllumajanduskahjud korvab. „Siililegi selge, et põllumeestele keegi appi ei tule,” nentis ta. „Tuleb lihtsalt loota taevaisa peale – 2018 peab tulema hea aasta. Kevadeks on väetised ja seeme ära tellitud.”

Kas kevadel tuleb hernega uus katsetus? „Ei pane hernest!” põrutas Tuusis. „Vaatan, mida viljavaheldusplaanid lubavad, aga eliitseemnest pole enam juttugi ja herne põllupind väheneb 40 protsenti kindlasti.” Kokku on tema Koolimaa talul tuhat hektarit põllumaad.

Veelgi suurema kahju sai lõviosas köögiviljakasvatusega tegelev Jaagumäe talu Võru linna külje alla Navi külas. Vanaperemees Mart Timmi rehkendas, et kui kõik otsesed ja kaudsed kahjud kokku lüüa, on talu saanud vastu pükse vähemalt 200 000 euroga.

„Sellest 140 000 on kuivatikulu, kuivatamise peale on tänavu kulunud tavalisest 2,5 korda rohkem kütet,” nentis Timmi. Ülejäänud kahjusumma tekitas hukka läinud kaunviljasaak (peamiselt uba ja hernes).

Mart Timmi ütles, et kahjudele tuleks lisada ka kohati mudamülkalistel põldudel töötamisel juhtunud probleemid tehnikaga. „No ikka juhtus, et kolm traktorit tõmbasid üht välja, mõni teine mees pidi oma traktori põllu seest välja õngitsema isegi ekskavaatoriga,” tõi ta näite. „Talivilja külvamata jäämisest pole mõtet rääkidagi ...”

Kui paljudel kartulikasvatajatel jäi hektarite viisi kartulit vakku, siis Jaagumäe talu sai kartuli siiski ära võetud. Ometi ei leia Mart Timmi põhjust hõiskamiseks. „Vaatame, kuidas säilib,” ütles ta elutargalt. Kapsavõtmist Jaagumäe talu veel lõpetab.

Kas tänavune põllumajandusaasta oli Mart Timmi nähtuist raskeim? „Ajaloos on raskeid aastaid olnud, on ka rohkem saaki põldudele jäänud, aga kui arvestada seda, et praegune tehnika liigub ka väga rasketes oludes, siis võib tõesti olla,” arutles möödunud nädalal 71. sünnipäeva tähistanud staažikas põllumees.

„Me ei esitanud oma kahjude kohta andmeid, sest koristasime kõik ära, mõni väga märg põllunurk ehk vaid jäi,” kommenteeris Viluste kandis asuva suure seemneteravilja kasvatava Oidermaa talu noorperemees Egert Oidermaa.

Kahju tema sõnul kindlasti on – kvaliteedikahju. Kui suureks see kujuneb, on veel teadmata. 

„Tegeleme sorteerimisega, seega ei oska veel öelda, milline on sellel aastal koristatud teravilja kvaliteet, kuna sorteerimine võtab aega ning proovide vastused tulevad kaua,” selgitas Oidermaa. „Kvaliteediüllatusi on tulnud nii ebameeldivaid kui ka üllatavaid. Saagikus oli sel aastal iseenesest hea, aga koristus venis väga pikaks – lõpetasime 20. oktoobril suvirapsiga.” Tavaliselt lõpetame viljakoristuse septembri alguses, nii pikaks pole talu ajaloos veel kunagi koristus veninud.

Egert Oidermaa ütles, et talu 1800hektarisest põllumaast oli tänavu õnneks herne all vaid 90 hektarit ja see jõuti ära võtta. Lisaks kasvatas talu umbes 300 hektaril talirapsi, 500 hektaril otra ja 300 hektaril talinisu.

Uuringust selgus põllumeeste hiidkahju

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu koostöös tehtud uuringust selgus, et põllumehed on kannatanud märkimisväärset kahju. Vastanud 686 ettevõtte hinnangul on nende ettevõtete ebasoodsatest ilmaoludest tekkinud kogukahju umbes 36,4 miljonit eurot, millest tulenevalt võib Eesti taimekasvatusettevõtete kogukahju ulatuda 60–70 miljoni euroni.

Uuringu andmeil jäi Eestis umbes 15 protsenti põllukultuuride pinnast ebasoodsate ilmastikuolude tõttu koristamata. Koristamata jäi suurem osa põldoast ja üle poole hernepinnast, suureks probleemiks on olnud ka avamaaköögivilja ja kartuli koristus. Ka teravilja jäi koristamata.

Põllumeeste hinnangul oli kõige olulisemaks koristust takistanud põhjuseks erakordselt suur sademete hulk, mida tõi välja 76 protsenti vastanutest. Vastajad märkisid, et koristamist ei takistanud ainult üks konkreetne põhjus, vaid mitmete ebasoodsate asjaolude kokkulangemine.

Küsimustikule vastanud ettevõtetest üle kolme neljandiku vastas, et tänavune aasta tõotab majanduslikult kujuneda keeruliseks või väga keeruliseks. 

Küsimustikule vastanud ettevõtted kavatsesid tänavu külvata umbes 83 600 hektarit talivilja, millest tegelikult külvati 64 protsenti. Seejuures sügiskülvid tänavu hilinesid, mistõttu muutub talivilja talvitumine riskantsemaks ja külvatud taliviljad ei pruugi järgmisel aastal korralikku saaki anda. Osaliselt on talikülvid jäänud ka vee alla.

Tootjatele on suureks probleemiks olnud ka rohusööda ja maisisilo varumine. Märkimisväärselt on liigniiskus mõjutanud ka silode kvaliteeti ning hulka. Söödavilja kvaliteet ja probleemid sööda varumisel võivad tekitada terviseprobleeme loomadel ja viia piimatoodangu vähenemiseni.

"Oleme küsitluse tulemused ja oma hinnangu olukorra kohta saatnud maaeluministeeriumile, kellelt Euroopa Komisjon on küsinud andmeid saagikahjude ja sügiskülvide kohta. Küsimustikule vastanud tootjad väljendasid selget ootust, et Euroopa Liit ja Eesti aitaksid tekkinud kahjusid vähemalt osaliselt hüvitada. Tulevikku vaadates leiti, et vaja oleks luua saagikindlustuse võimalus," ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

„Kuna liblikõielised, mis suures osas koristamata jäid, on nn rohestamise ehk keskkonnasäästliku majandamise skeemis sees, siis rõhume ka sellele,” kommenteeris taas värskelt Europarlamendi saadikuks saanud Ivari Padar. Ta nentis, et nii kahjude korvamiseks soovitud toetuse otsustamise ja positiivse otsuse korral selle väljamaksmisega võib pikalt aega minna. Väga suurt lootust lisaraha saamiseks pole, aga kuna Lätis ja Leedus olid kahjud palju suuremad ja Baltimaid käsitletakse ühtsena, siis mingi võimalus siiski on.

Eesti riigil ei jätku põllumajanduskahju korvamiseks raha

Põllumehed on nördinud, et samal ajal, kui kahjude korvamine on suure küsimärgi all, maksab Eesti riik PRIA vahendusel tänavu üle nelja aasta nn top-up- ehk üleminekutoetusi kokku 19,9 miljonit eurot. Toetus oleks ju hea, aga ...

Toetusi külvatakse n-ö lennukilt ja mitmes sektoris võetakse aluseks üle kümne aasta vanused andmed. See tähendab, et toetusest jäävad ilma kõik hiljem alustanud noortalunikud ja tootmist laiendanud talunikud saavad seda vaid vana tootmismahu järgi.

PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik kommenteeris, et top-up-toetuste jagamise põhimõtted pole PRIA otsustada. Regulatsioonid koos tingimustega pärinevad Euroopa Liidult ja on viidatud ka maaeluministri määrustes, mis on riigisisesteks alusdokumentideks üleminekutoetuste rakendamisel. 

Tänavu jaguneb üleminekutoetusteks makstav raha nii: ammlehma kasvatamise üleminekutoetus 1 392 300 eurot, ute kasvatamise oma 401 692, põllumajanduskultuuri oma 6 005 911, heinaseemne oma 16 209, piima 8 060 559, veise 3 361 086 ja ute üleminekutoetus 45 044 eurot.

Piima, veise ja ute üleminekutoetuse maksmisel võetakse aluseks kas 2006. või 2007. aasta andmed. Samuti tuginevad varasemate aastate (2006 ja 2008) andmetele põllumajanduskultuuri üleminekutoetus ja heinaseemne üleminekutoetus. 

Võrumaa põllumehed küsisid nördinult, et kas toetust makstakse ka näiteks skandaalse põhjaminekuga lõpetanud ja paljudele hiigelsummasid võlgu jäänud kunagisele Eesti suurimale astelpaljukasvatajale Lauri Aaspõllule (uue nimega Lauri Andressel)?

Maris Sarv-Kaasik selgitas, et üleminekutoetusi saavad siiski taotleda vaid need, kes senini põllumajandusega tegelevad. „Aga taotleja ei pea oma põllumajandustootmist jätkama täpselt samas valdkonnas, millega on seotud temale  määratud toetusõigus(ed),” selgitas ta. Näiteks võis põllumees aastal 2006 kasvatada kümnel hektaril heinaseemet, sel suvel kasvas samal põllul kartul, aga põllumees saab taotleda heinaseemne üleminekutoetust. 

Lisaks sellele saab toetusõigust võõrandada, sh pärandada ja koos põllumajandusliku majapidamisega üle anda. PRIA teatel on tänavused loomadepõhised üleminekutoetused määratud ja makstud, hektaripõhised veel määramata ja maksmata. Põldude üleminekutoetused määratakse 10. detsembriks ja makstakse välja detsembrikuu jooksul.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 10/11/2017 08:36:10

Lisa kommentaar