Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Uma Mekk ehk meie puhta toidu üks suurpäev

Kõllestest pärit marineeritud küüslauk ja küüslauguvanikud. Foto: Ülle Harju

Läinud laupäeval toimunud kaheksandal Uma Meki suurlaadal küsis LõunaLeht nii kohaliku toodangu pakkujatelt kui ka ostjatelt, miks tasub eelistada eestimaist toitu.

Uue toote, tatrakamaga, üllatasid Urvaste külade seltsi naised, kes veel laadaeelsel päeval röstisid tatart. Tatrakama sobib neile, kes ei talu gluteeni.

„Urvaste kamade maitse tuleb paremini välja, sest me keedame, kuivatame ja röstime vilja,” selgitas seltsi projektijuht Airi Hallik-Konnula.

Põlvamaa Mooste toidutegijad olid järjestikku oma kaubaga: OÜ Moosivabriku kastmed, Üvasi talu kitsejuust ja Mooste kalaköögi hõrgutised. Kaks esimest on, võrreldes kalaköögi toodanguga, turul kauem olnud.

Tiina Troškinil on Moostes kalaköök, kus valmib Saaremaa kalakasvandusest ostetud forellist nii forellifilee tarretises kui ka külmsuitsuforell.

„Eestis kasvatatud kalad on puhtamad, sest meie kalakasvatajad ei kasuta nii palju kemikaale,” sõnas ta.

Moostelastel läks ülihästi, sest keegi neist ei viinud grammigi kaupa koju tagasi.

OÜ Kõlleste Garlic peremees Rainer Soosaar kasvatab Kõllestes küüslauku. Ta ütles, et eestimaisel küüslaugul on suur eeterliku õli sisaldus ning sellest tulenevalt on kodumaised Hiina omadest palju tervislikumad. „Meie küüslauku pritsitakse vähe, sest seda ei pea kaugele vedama,” märkis ta.

Kes on järjest maitsnud suurest poest ja väiketootjalt ostetud sinki, sellele ei pea ütlema, milline  on maitsvam.

Sõmerpalu mees Sven Feldmann osaühingust Nipi seafarm sõnas, et seakatku järel ta enam sigu ei kasvata, vaid ostab kodumaist sealiha, mille suitsutab suitsusaunas.

„Eestimaise singi eelistamisega toetame oma tootjat, külaelu ja oma riiki,” sõnas ta ja naljatas, et temale on toiduvalmistamine eraelamuseks.

Kaup läks ülihästi, sest paar tundi enne laada lõppu oli koguni 200 kilo suitsuliha ja suitsuvorsti müüdud.

Ülihästi läks ka Kõrgemäe talul Lasvalt, sest nii 60 kilo sõira, poole vähem delikatessjuustu ja leib said ürituse lõpul otsa. Perenaine Klarika Hirv märkis, et mahetootjana lisavad nad toodetesse ainult maitseaineid.

Võrumaa veterinaarkeskuse vanemspetsialist Tiina Mähar ütles laadal, et kodumaine toit on sissetoodavast puhtam ja selle kasvutingimused on teada. „Toidu teekond peab olema jälgitav põllult ja laudast toidulauale,” sõnas ta.

Mähari sõnul vastutavad meie tootjad oma toodangu eest. „Kui meie toit ei oleks kvaliteetne, siis seda ju ei ostetaks,” märkis Mähar, kes ostis kitsejuustu, leiba ja suitsusinki.

Singid Strasbourgi

Roosu talu noorperemees Ivar Rosenberg eelistab enda sõnul neid toiduaineid, mille tootmisprotsessiga saab algusest lõpuni kursis olla, nagu Loona talus kiviveskiga jahvatatud jahud.

Enamikul ei ole võimalik ennast tootmisega kurssi viia, kuid kui esimene ost õnnestub, järgnevad ka teised.

„Olen Kõrgemäe talu sõira ja leiba alati ostnud, sest need on maitsvad, samuti Moosivabriku kastmeid,” kiitis võrulanna Gerta Hääl, kes tavaliselt ostabki eestimaist toitu.

Maaeluminister Tarmo Tamm oli Uma Mekil vähemalt viiendat korda. „Olen kahes asjas kindel: kodumaine toodang on kvaliteetne ja tootjad ei peta ostjaid,” sõnas minister. Ta ostis sinki, suitsuvorsti ja kuivatatud õunu.

Eurosaadik Ivari Padar ostis üle 15 kilo suitsuliha, et kaasmaalasi seekord Strasbourgis kostitada. „Huvitav on näha, milliste emotsioonidega Lääne-Euroopa toiduga harjunud eestlased suitsusaunas suitsutatud liha söövad,” põhjendas ta ostu.

Padari sõnul on kohaliku toidu ostmisel oluline seegi, et seda ostes jääb raha piirkonda.

„Eesti toit on võrreldes arenenud riikide omaga keemiavabam ja mahe,” kinnitas Padar ja lisas, et Brüsselis on eestimaisele toidule kõige lähedasem Poola toit.

Uma Meki eesmärk on väiketootjate tehtut tutvustada huvilistele, et kohalik toit hakkaks suurema hulga inimeste toidulauale jõudma.

Uma Meki projektijuht Esta Frosch ütles, et suurlaadal oli ligi sada kauplejat. Kõige enam oli kauplejaid Võru- ja Põlvamaalt, kuid neid oli ka Valga-, Viljandi- Pärnu- ja Jõgevamaalt. Kaubarühmadest olid esikohal juustutooted – kitsejuustust sõirani –, järgnes suitsuliha.

Üksikud jäid tulemata, sest esmakordselt oli kauplejatele kohatasu, 25 eurot meetri eest. „Seekord me ei saanud projektidest raha, et maksta hoone rent, mis oli suurim kulu,” põhjendas Frosch.

Tänavuse Uma Meki korraldas esimest korda Võrumaa Talupidajate Liit, mille tegevjuht Marika Parv märkis, et sellist laata peaks aastas kaks korda tegema, sest tänavusel laadal käis üle 5000 huvilise.

„Uma Mekk on üks võimalus väiketootjale oma köögis tehtut soovijatele pakkuda,” sõnas Parv.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 16/11/2017 09:31:11

Lisa kommentaar