Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Põ-põ-põ-Põlva! Kait Kall Põlva Purustajana komöödiaduellis

Kait Kall. Foto: Erlend Straub

Võrust pärit näitleja Kait Kall (29) keerleb täna õhtul meelelahutushuviliste tähelepanu keskpunktis – Põlva Purustaja rollis käib mäng „Suure komöödiaõhtu” võidule.

Mullu suvel, kui Kait tegi kaasa Võrus mängitud Olavi Ruitlase – Tarmo Tagametsa suvetükis „Vii pääl”, tunnistas ta, et on parajalt tüdinud Tola rollist teleseriaalis „Naabriplika”: inimesed tüütavad tänaval, kutsuvad koos jooma ... Tahaks hoopis tõsisemaid rolle mängida. Aga nüüd on veel kraad kangem roll seljas – Põlva Purustaja! Kuidas nii läks?
„Ei ole hullu, vähemalt on teistmoodi,” muheleb Kait. „Põlva Purustaja ei ole vaid karakteripõhine, saab muud tsirkust ka teha! Põnev on ja punt on äge.”
„Suure komöödiaõhtu” tegelaskujud jäetakse näitlejate endi kujundada, rolli lihvib juba terve tiim. Kait Kalli jutu järgi oli saatetiimi soov, et „Suure komöödiaõhtu” pundis oleks ka üks n-ö tegutsejamees, mitte ainult jutustaja.
Kui Kait selle lähteülesande järgi nuputama hakkas, siis kargaski talle pähe mõte, et see võiks olla mees, kes tahab hullult igasuguseid rekordeid purustada ja rekordite raamatusse pääseda. „Siis mõtlesin, et Põlva on selline jõumehe-kuvandiga, et ta võiks olla Põlvast pärit ja armastusega võiks tal ka probleeme olla.”
Põlva Purustaja väljanägemist nuputati üheskoos. „Algul oli mõte, et tal võiks olla seljas trikoo, no selline Vello Vaheri tüüpi, aga jäime ikka lühikeste pükste juurde,” seletab Kait. „Maika oli ka selge, siis tuli mõte, et võiks ikka Põlva logo panna peale. Põlval on väga hea vapimärk – täpselt sobib! Mitte lihtsalt kukk, aga mõõgaga kukk – tapukikas!” Vuntsidki tekkisid tüübile külge – et oleks veidi erilisem.
Aga kuidas Kait üldse nii kuuma saatesse sai? „Ee ... no pead ikka kellelegi silma jääma!” muheleb mees. Lisaks „Naabriplika” seriaalile, kus Kait Tola mängis, olid produtsendid trehvanud teda nägema ka mõnes Von Krahli teatri tükis.

Mida põlvakad Põlva Purustajast arvavad?
„Ausalt öelda, ei kujuta ette, loodan, et ei võeta nii, et mõnitatakse maainimesi,” muutub muidu kuraasikas mees mõtlikuks. „See on ikka fiktiivne karakter, loodan, et keegi Põlvas ei solvu. Teistpidi on ju hea ka, et väikseid kohti niiviisi välja tuuakse.”
Et Põlva on maailmakaardil? „Jah, võrokad on võib-olla tsipakene solvunud, et miks see purustaja võrokene ei võinud olla?”

Kui saatetiim koos Põlva Purustajaks kostümeeritud Kaiduga Põlvas ringi käis, oli elevust omajagu. „Tänava peal tuli vastu klassitäis lapsi, kõik kilkasid: „Põ-põ-põ-Põlva!” muigab Kait. „Ja mitmed teised inimesed kah, kellest mööda läksime! No vähemalt see lause on legendaarne nüüd!”
Kait nendib, et Põlva vallavanem tundus samuti väga rahulolev olevat, kui Põlva „Suure komöödiaõhtu” klippi filmiti.
Kuidas Põlva Purustajast komöödiapubliku lemmik sai? Kait jääb tagasihoidlikuks: „Arvan, et Wilhelmine Vibu on pisut populaarsem ja õigustatult, Piret Kalda on ikkagi teeneline kunstnik juba olnud pikka aega, inimeste poolt armastatud, ja see vanainimese karakter sobib ka talle väga!”
Kait peab vajalikuks rõhutada, et televaatajatele võib ekraanil toimuv telekangelaste duell oluline olla – kes võidab –, aga näitlejate endi vahel sellist rebimist pole.
Mille tõttu Põlva Purustaja toetustiim oma kangelast hindab? Kait ei tea, aga pakub, et on roll mitmekihilisem: lisaks purustamisele lisab ehk vürtsi Sünne Valtri ja naisteteema.

Põlva Purustaja aitas Tolast lahti saada
Kui Kait oli laiale rahvale tuntud kui „Naabriplika” Tola, siis oli näitlejal päris tüütu avalikes kohtades ringi käia, eriti õhtuti. Inimesed tulid juurde ja tahtsid muudkui Tolaga tutvuda. Kait hindab, et tänu uuele tuntud rollile on elu nüüd tunduvalt rahulikum. „ „Naabriplikal” on kevadeni paus ja teine nüanss on see, et kui näitlejal on mitu tuntud rolli, ei võeta teda enam nii üks ühele,” räägib ta. „Nüüd olen rohkem näitleja, mitte meelelahutustegelane.”
Kuidas nende tõsiste rollidega on, millest Kait mullu unistas? „No ootama peab jällegi ...” nendib ta.
„Aga pole hullu, teatris on mõningaid selliseid rolle ka, kus ma pole otseselt selline naljamees. Aga seda näeb ainult käputäis inimesi. Telekas olen paratamatult naljamehe kuvandiga. Aga eks näis, mis elu toob.”
Lisaks näitlejaametile on Kaidul viimasel ajal kirjutamistööd: „„Papad-mammad“ on teist hooaega mu õlgadel, lisaks „Kööki“ teen ümber ja „Naabriplikat“ aitan kirjutada, ehk saan varsti omanimelise seriaali ka,” avab ta kaarte.
Lisaks tegeleb Kait improteatriga: väike punt sõidab mööda Eestit ringi ja annab etendusi, midagi ette valmistatud pole. Publik annab märku ja näitlejad hakkavad mängima.
Kodulinna Võrru Kait Kall praegu suurt ei juhtu, eriti detsembris, kui on palju igasuguseid üritusi ja jõulupidusid. Kas kutsutakse ka firmapeole Põlva Purustajat tegema? „Pole veel kutsutud, eks näis, kas võetakse vedu,” pilgutab Kait silma.
Mida sugulased oma poisi viguritest arvavad? „Keegi ei julge ju midagi ütelda, isegi kui kellelegi ei meeldi, ei ütelda!” hüüatab Kait. Naine ja lapsed hoiavad aga täna õhtul perepeale kõvasti pöialt.
Kait on meedias öelnud, et tema vanaema Elvi Oraveer meenutab väga „Suure komöödiaõhtu“ Wilhelmine Vibu. Mida mees tema kohta täpsemalt ütleks? „Ee ... no nüüd ma vanaema käest saan!” kõkutab Kait selle küsimuse peale naeru. „Väga aktiivne vanaproua, kes ütleb otse kõik välja, mis asjadest arvab. Ta on väga kriitiline!”
Kait on vanaema käest ikka korduvalt sugeda saanud: miks poiss ühes või teises rollis nii või naa ei teinud, oleks võinud teisti teha. „Ikka soovitab oma asju, aga eks peabki soovitama, vigurivänt!” lõpetab Kait vanaema iseloomustamise südamesoojusega.
Kodukandis teeks Kait hea meelega kaasa mõnes suvetükis. Talvel pole siinkandis kahjuks suuremaid teatriprojekte viimasel ajal ette võetud.

Paistis silma juba Kreutzwaldi koolis
Et noores näitlejas on peidus suurem talent, jäi enam kui kümme aastat tagasi silma toonasele Võru teatriateljee juhile Taago Tubinale. Kait mängis koos sõbra Tauri Trummaliga teatriateljee tükkides ja osales Võru draamastuudios. Kuna Misso juurtega Kait oskab hästi ka võru keelt, siis on tema tunnustuste nimekirja üks esimesi sissekandeid pärit 2007. aasta kevadest, kui Kait sai parima meesosatäitja preemia Puiga näitemängupäeval, kus Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi punt etendas tükki „Dantsuprofessor”.
Selles tükis mängis Kait krutskilist Tsähknä-nimelist vanameest, kes õpetas noort poissi (Tauri Trummal) tantsima. Samuti tegi ta kaasa Võru teatriateljee mängitud Madis Kõivu tükis „Castrozza“, mis on samuti suurelt jaolt võrukeelne.
Viimane Võruga seotud roll oli Kait Kallil 2016. aasta suvel, kui ta mängis Olavi Ruitlase Võru-ainelises suveetenduses „Vii pääl”, mille lavastas Tarmo Tagamets ja mida mängiti Tamula järve rannas.
Kodulinna Võru kohta ütles Kait kümme aasta tagasi Umale Lehele antud intervjuus: «Siin saat iks jalaga ütest liina veerest tõistõ kävvü, piä-i bussi vai massinaga sõitma. Inemise iks tiidvä sinno, liin om uma ja süämelähküne.» Need sõnad kehtivad ka praegu.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 30/11/2017 10:58:00

Lisa kommentaar