Põlva ühistu jätkab põhjasuunalist laienemist ja avab uue kaupluse

Peeter Urman. Foto: Urmas Paidre

Põlva tarbijate ühistu jätkab põhjasuunalist laienemist ja lisaks juba eelmise kümnendi keskpaigast tegutsenud Ülenurme Konsumile laiendatakse oma mõjuala ka teisele poole Tallinna-Võru maanteed: 16. detsembril avatakse vastasasulas Tõrvandis samuti Konsum. Kuidas laienemisplaanid alguse said, milline on Läti kaubanduse mõju kohalikule kaubandusele ning milliseid uudiseid on veel Põlvamaa suurimal kaubandusorganisatsioonil, uurisime ühistu juhilt Peeter Urmanilt.

Kuidas üldse sündis mõte Tõrvandisse Põlva TÜ pood rajada, teisel pool teed Ülenurme Konsum teil ju juba olemas?

Põlva maakonnas ja Põlvas väheneb paratamatult elanike arv, seal oma turuosa ja käivet kasvatada on üsna nõrga väljavaatega perspektiiv. Oleme sunnitud olnud vaatama ka väljapoole maakonna piire. 2006. aastast peame Ülenurme poodi ning selle aasta jaanuaris pakkus piirkonna arendaja OÜ Lappuri Tõrvandisse kaupluse opereerimise võimalust. Sealt siis see mõte alguse saigi.
Hakkasime asukoha jaoks äriplaani tegema ja arvame, et planeeritud käive tuleb. Kui uus avatav kauplus isegi vähendab üle tee asuva Ülenurme Konsumi käivet, siis ka vähenenud käibe korral peaksime ikkagi kasumisse jääma. On hea meel tõdeda, et vähemalt viimase viie aasta jooksul on Ülenurme kauplusel väga hästi läinud.

Millistele ostjarühmadele on pandud suured lootused?

Liiklusskeem sealkandis on praegu nii, et kaks asulat on üsnagi eraldatud. Lisaks Tõrvandi elanikele ja areneva tööstuspargi töötajatele loodame ostjaid ka siit läbisõitjate seast. Võru ja Otepää poole liikujatele jääb kauplus otse suure maantee äärde, vaid mõnesaja meetri kaugusele riigi suurimast maanteest.
Ja olgu lisatud, et esmakordselt saab meie kauplus ka vägeva reklaamtorni, lausa 18 meetri kõrguse, täpselt samasuguse nagu Sikupilli Prismal. Et ikka meie kauplust ja Coopi keti logo oleks suurelt maanteelt hästi märgata.


Kui suur on uus pood ja mitme töökoha üle endine Ülenurme ehk värske nimega Kambja vald rõõmustada saab?

Müügipinda on 740 ruutmeetrit, on kaks tavalist ja neli nutikassat. Töökohti on kümme. Sortimendis on ligikaudu 8000 artiklit. Kuna nüüd muutus ETK Coop Eestiks, siis saab tegemist olema Coop Konsumiga. Ülenurme poel vahetame ka jaanuarikuus kaupluse logod uute vastu välja.

Ümberringi tööstuspargis on palju töötajaid, vastas oleva tankla söögikoht pidi lausa laienema, kas kavas on pakkuda ka näiteks sooja toitu?

Otse sooja leti teenindust ei ole, aga kaupluses saab hakata ostma sooja pitsat ning samuti kondiitritooteid.

Kas Tartu tarbijate kooperatiiv viltu ei vaata, et nõnda jõuliselt nende külje all laienete?

Kuna Ülenurme vallas oleme ammu sees, siis Tartu ühistul polnud selle vastu mitte midagi. Täpsemini siis uue nimega Kambja vallas. Eks erinevad ühistud omavahel ikka konsulteerivad ja arutavad.

Siirdume koduradadele. Kui kaugel ja mis seisus on Maksimarketi rajamine Põlvasse?

Praegu on projekt valmis, käib ehituslik ekspertiis, peale ekspertiisi lõppu tulevad järgmised sammud. Projekti rahaline maht on suur, peame finantseerimise hoolikalt läbi mõtlema.

Mida veel on kavas Põlva tarbijate ühistul lähiajal ära teha? Mul on infot, et ka Kanepi kauplust ootavad ees suured muutused.

Just nädala alguses oli Kanepi vallas detailplaneeringu arutelu, muudatusettepanekuid ei laekunud. Kui nüüd volikogu poolt tuleb kinnitus, siis läheme uue kauplusehoone projekteerimise juurde. Meie nägemuse järgi hakkab uus kauplusehoone sarnanema Ahja Illimari Konsumiga. Ühesõnaga korralik hoone, mille ehitame perspektiiviga – aastakümneteks. Müügipinda tuleb umbes 600 ruutmeetrit, palju rohkem kui praeguses A ja O kaupluses.

Täpsustaks, et kus tulevane vägev Konsum Kanepis asuma hakkab, kas samuti suure maantee ääres?

Praegusest rendipinnast, mis asub otse Kanepi kiriku vastas, jääb ta sadakond meetrit Otepää poole, Weizenbergi tänava äärde. Seal oleme ostnud kolm kinnistut. Kuna konkurent tegutseb asula keskel, siis ei olnud meil mõtet poodi suure maantee suunas liigutada. On ju hea, kui ostjatel on võimalik samas kohas kahe poe kaupade vahel valida. Muuseas, Soomes ja Rootsis on tihtipeale nii, et kaks suurt hüpermarketit tegutsevad samas hoones, kassaliinid vastakuti.

Põlva Edu keskuse PetCity kaupluse avamisega on meie lugejad juba kursis, kuuldavasti remontisite ka Põlva kaubamaja esimest korrust.

Just, meie esimene korrus on kaubamajas remondi läbi teinud, on paigaldatud uus valgustus, muutsime ka Euronicsi kassasid ja sisustust. Ka klienditeenindus asub nüüd uues kohas. Samas boksis tegutseb Coopi panga esindus. SEB kontor Põlvas suleti, selle panga automaat on nüüd meie kaubamajas, eraldi sissepääsuga.


Tõepoolest, Coopi süsteem on endale soetanud nüüd suisa panga. Kuidas hinnata sularaha väljavõtmise teenuse käimaminekut kauplustes?

Meie kaubamajas asuva Coopi panga esindaja juures sularahatehinguid küll ei tehta, aga muid teenuseid pakutakse. Poodides algab sularaha väljavõtt järgmise aasta alguses, peaks kehtima enamiku kaupluste kohta. Sõltub muidugi ka teenindusvalmidusest ja koostööst, mõnes kaupluses on ka võimalik esitada pangakaardi- või suisa laenutaotlust.

Ei saa me läbi Lätita. Kuidas annab Põlvamaal tunda Läti alkoralli ja kaubanduse mõju?

Kõigepealt muidugi alkohol ja joogid, nende mahu koguseline vähenemine on umbes 25%! Rahaline käive on kukkunud vähem, kuna need kaubad on läinud kallimaks. Sigarettide ja tubakatoodete läbimüük on vähenenud 15%. Koguseliselt vägagi tuntav muutus. Meid mõjutab rahaliselt ka see, et kokkuostetav taara, mille käitluse eest saame raha, on samuti tuntavalt vähenenud – umbes 20%.
Igatpidi on majandusmõju tunda. Teisi näitajaid ei saa nii väga mõõta, aga kindlasti on oma mõju ka toidu- ja ehituskaupadele. Läti Depo ehituskauplused näiteks on eestlaste seas väga populaarsed, sealt ei osta mitte ainult eraisikud, vaid ka firmad.

Kas mõnda teie väikepoodi on ees ootamas ka rasked ajad või suisa sulgemisotsus?

Praegu on olemas Lemmiku poe kohta otsus, et 31. detsember on viimane tööpäev. Rohkem otsuseid ei ole selles vallas. Lemmiku poes oli täistööajaga kohti kaks.

Eelmise kolme kaupluse sulgemisega läks vist päris hästi, tühjaks hooned ei jäänud ja uus tegevus juba käib sees?

Muuseas, meil oli arutelu all ka toona Leevaku kauplus, aga Ruusa poe sulgemisega tuli oluline osa käibest Leevakule juurde ja nüüd on seal kõik väga hästi. Sama oli ka Leevi poe sulgemisega, mistõttu Veriora poe käive kasvas umbes 30%. Nende kahe kaupluse positsioon on nüüd palju parem, kui oli varem.

Lõpuküsimus. Kas Põlva TÜ-l on ka kauplusautosid ehk lahvkasid säilinud ja kuidas neil läheb?

Juba ammu ei ole, viimane põles koos kaubaga maha. Mootor süttis, masin oli vana ning see oli ligi kaheksa aastat tagasi. Ega me asjal erilist perspektiivi ei näinud ning vallad ka toona meid ei toetanud. Kauplusautode kahjum läks nii suureks, et ei olnud mõtet teiste poodide arvelt seda üleval pidada.

 

 

 

Autor: Urmas Paidre
Viimati muudetud: 07/12/2017 09:58:51