Notar Triin Tein hoiatab kinkelepingu eest: kingisaaja saab kohe omanikuks ja kui peaks tekkima tüli, saab kinnisvara tagasi nõuda vaid kohtu kaudu. Foto: Argo Ingver

Kuuendat aastat Võrus notarina töötava Triin Teini sõnul saab pärijate vahel tekkivaid hilisemaid ebameeldivusi ära hoida eelkõige ettenägelik pärandaja.

„Pärimisseadus annab eluajal võimaluse vara jaotumise ja pärijatele ülemineku läbi mõelda ja see testamendis kirja panna. Testamendi tegemisest ja oma soovidest vara jagamisel ei pea pärijaid küll teavitama, kuid praktika näitab, et kui seda teha, saab mõned hilisemad pettumused ära hoida,” rääkis notar Triin Tein.
Pärijatele on oluline teada, et pärandist saab loobuda ainult kolme kuu jooksul arvates päevast, kui pärija saab teada pärandaja surmast ja oma pärimisõigusest. Lahkunu lähedaste puhul eeldatakse, et loobumistähtaeg hakkab kulgema pärandaja surma päevast, v.a juhul, kui ilmneb hilisem testament. Kui pärija kolme kuu jooksul pärandist ei loobu, ei saa ta hiljem enam seda teha.
„Loobumise tähtaeg on oluline eelkõige siis, kui lahkunul olid võlad, mille suurus ületab vara väärtuse, ning kui pärija ei ole kolme kuu jooksul pärandist loobunud, loetakse ka pärandaja võlad talle üle läinuks,” rõhutas Tein.
Pärandist loobumise korral läheb pärimisõigus üle loobunud isiku lastele, nende puudumise korral järgmise ringi pärijatele, nagu pärandaja vanemad, õed-vennad, nende lapsed, vanavanemad ja nende järeltulijad.
Kui kõik nimetatud sugulased on pärandist loobunud, läheb see kohalikule omavalitsusele ja viimane ei saa enam loobuda.
„Võlgadega pärandi puhul on siiski lähedastel mõistlik kaaluda pärandi vastuvõtmist koos inventuuri nõudega, mis välistab pärija vastutuse võlgade eest oma varaga, ning vajaduse korral kohtusse pärandvara pankrotiavaldus esitada. Nii toimides ei ole suguvõsal vaja notari juures pärandist loobumise avaldust esitada,” selgitas ta.
Pärimismenetlust on mõttekas läbi viia, kui on olemas pärandvara, mida pärijate nimele vormistada. Menetlusega seotud kulud jäävad 200–300 euro vahele. Kui ainus pärandvara on raha kadunu pangakontol, siis praeguse praktika järgi annavad pangad lahkunu surmast kuu jooksul välja kuni 2000 eurot lähisugulastele või matuse korraldamise kulutšekkide alusel eeldusel, et kontol on piisavalt raha. Kui kontol on rohkem raha, tuleb ülejäänu kättesaamiseks ikkagi läbi viia notari juures pärimismenetlus.
„Kui pärijad ei võta matuse kuludokumentide alusel pärandaja kontolt ühe kuu jooksul kuni 2000 eurot välja ning kontojääk ongi näiteks 2000 eurot, tuleb peale kuu möödumist raha kättesaamiseks pärandaja kontolt pärimismenetlus vormistada,” tõi ta näite.

Testament välistab sekeldusi

Testamendi puudumise korral on pärijad loetletud pärimisseaduses.
„Arvatakse, et kui lahkunu oli abielus, on algul pärijaks vaid tema abikaasa, kuid tegelikkuses on pärijateks ka lapsed, näiteks abikaasade ühine elukoht saab elama jäänud abikaasa ja laste omaks. Kui abikaasadel on ühised täisealised lapsed, ei too see üldjuhul probleeme kaasa. Kui lapsi on aga erinevatest kooseludest, võib erimeelsusi tekkida. Olukord on keerulisem ka siis, kui lapsed on alaealised või tervise tõttu piiratud teovõimega. Neil juhtudel on kõigiks tehinguteks pärandvaraga vaja kohtu nõusolekut,” selgitas Tein.
Kui pärandajal ei olnud lapsi, on abikaasa kõrval pärijateks lahkunu vanemad või vennad-õed. Nii võib tekkida olukord, et abikaasade koos kogutud vara ja kodu omanikuks saavad lisaks abikaasale ka lahkunu kaugemad sugulased.
Sellist olukorda saavad abikaasad eluajal vastastikuse testamendiga ennetada. Kui nad määravad teineteise oma pärijaks, ei kuulu ühe abikaasa surma korral pärijate ringi lapsed, sealhulgas ka alaealised lapsed ega kaugemad sugulased, ning kogu vara pärib elama jäänud abikaasa.
Testament on soovitav teha ka neil, kellel ei ole lähedasi sugulasi. Pärimisseadusega on pärijate ringid paika pandud ka testamendi puudumise juhtumiks, kuid neis olukordades on pärijatel vaja dokumentidega tõendada, et nad on pärandaja sugulased ja neil on õigus pärida. Kui mõned dokumendid on kadunud või peresündmus toimunud välisriigis, võib tõendamine keeruline olla. Testamendi puhul sugulust tõendama ei pea, sest pärijaks on testamendis nimetatud isik.
Olukorras, kus lähedased ei tea, kas lahkunul oli testament tehtud, tuleb pärijate väljaselgitamiseks notaribüroosse pöörduda ja pärimismenetlus algatada.
Ka pärandist loobumise korral tuleb algatada menetlus ja esitada loobumisavaldus notarile kolme kuu jooksul. Muudel juhtudel pärimisseadus tähtaegu ette ei näe.
Pärimismenetlus on vajalik ka testamendi olemasolu korral.

Kodus kirjutatud testament kehtib kuus kuud

Triin Tein ütles, et lahkunu käega kirjutatud testament kodus lauasahtlis kehtib siis, kui see on kirjutatud algusest lõpuni tema poolt ja sellel on kuupäev, millest ei ole möödunud üle kuue kuu.
„Tegemist on koduse testamendiga, mis kehtib kuus kuud alates selle kirjutamisest. Kui kuus kuud on möödunud, tuleb testament algusest lõpuni uuesti kirjutada, uuest kuupäeva ja allkirja lisamisest ei piisa,” toonitas ta.
Koduse testamendi kirjutamise juures võib ka kaks erapooletut tunnistajat olla.
Silmas tuleb pidada, et testamendiga tuleb määrata ka üldõigusjärglane ehk kogu vara pärija. „Kui määratakse korter ühele ja auto teisele lapsele, ilma et nad oleks nimetatud kogu vara pärijateks ning lisaks on pärandajal veel ka kolmas laps ja veidi raha pangakontol, kaasatakse pärimismenetlusse hiljem ikkagi ka kolmas laps ning sellisel juhul pärivad kontol oleva raha kolm last ning korteri ja auto üleandmiseks on vaja kolmanda lapse nõusolekut,” tõi ta kasuliku näite.
Ta lisas, et kõige kindlam on testament teha ikkagi notari juures, sest notar oskab nõustada ja koos leitakse parim lahendus nii pärandajale kui ka pärijatele.

Ettevaatust kinkelepinguga

Teini sõnul tuleb kinkijal kinkelepingu puhul arvestada, et kinnisvara omand läheb kingisaajale üle kohe pärast lepingu alusel selle registrisse kandmist.
„Kinkelepingust taganeda ja kinnisvara tagasi nõuda on üsna keeruline, erimeelsuste korral on see võimalik ainult kohtu kaudu. Ekslikult arvatakse, et omand läheb üle alles peale kinkija surma. Tegelikult saab kingi saaja kohe omanikuks ja tal on õigus kingitud varaga tehinguid teha ka kinkija eluajal,” pani Tein kõigile kinnisvara kinkijatele südamele.
Kinkija saab endale jätta küll eluaegse seeselamise õiguse, kuid see ei tähenda kinnisvaraga tehingute tegemise, vaid ainult kasutamise õigust.
Kinkeleping peab kinkija poolt olema põhjalikult läbi mõeldud ja kaalutud.
„Testamendiga läheb kinnisvara omand üle alles pärast testamendi tegija surma ning erinevalt kinkelepingust saab testamenti alati muuta ja tühistada ning alles jääb õigus teha varaga ise tehinguid,” rääkis Triin Tein.

 

 

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 14/12/2017 09:36:59