Suitsusaun. Foto on illustreeriv. Foto: erakogu

Hiljutisel kohtumisel Põlva pensionäridega tehti vallavanem Georg Pelisaarele üllatav ettepanek: Põlvasse võiks teha suitsusauna!

Ettepaneku mõte polnud siiski populariseerida Unesco vaimse pärandi esindusnimekirja kuuluvat Vana Võrumaa suitsusaunakombestikku – saunahuvilistel põlvakatel on lihtsalt avalikus saunas ... kitsas.
„Ainuke saun, kus tohib vihelda, asub lasketiiru majas. Kui vihelda ei saa, siis pole mingi saun ju,” selgitas LõunaLehele üks saunamõnusid hindav põlvakas. „Saun on reedel meestele ja laupäeval naistele, aga saunalisi on korraga ikka 12-13 ja läheb kitsaks. Lava peale mahub korraga kaheksa, aga paljud tahavad veekaussi ka enda ligi hoida ja siis mahub ainult neli!”
Kui Põlvas oleks veel suitsusaun, kus saaks vanarahva tarkusi järgides ka tervist turgutada ja kuhu saaks väliskülalisi pärast lõõtsamehe kuju juures käimist viia, siis saaks põlvaka hinnangul ettevõtmisele ka turismimõõtme juurde.
Staažikas vallajuht Georg Pelisaar lennukast ettepanekust siiski kinni ei haaranud. „Põlva linnas oleks suitsusaun naljakas, see käib ikka maakultuuri juurde,” leidis ta. „See oleks siis juba äribisnis ka. Valla saunateenus on pigem sotsiaalteenus, et inimesed saaksid pesta.”
Pensionäridel on kaheeurosed sooduspiletid, heal juhul on võimalus isegi kümnekorrapiletiga 20 korda saunas käia. „Meil on Põlvas mitu sauna, vihelda tohib jah vaid ühes. Näiteks Tartus ei tea ma ühtegi, kus tohiks,” lisas ta.
Pelisaar ütles, et pigem näeb ta võimalust teha populaarses lasketiirumaja saunas lisasaunapäevi või teha uksed veel varem lahti, kui saunahuvilisi peaks rohkem tekkima. Saun on avatud kell 15–20, aga tullakse juba varem, samuti kiputakse jääma tunduvalt kauemaks, kui tunnipilet ette näeb.
„Inimesed harjuvad hea asjaga lihtsalt ära,” nentis Pelisaar.
Lisaks on pikk vallajuhikogemus talle õpetanud, et kirglikumalt esitatud ettepaneku taga ei saa oletada rohkemat arvu vallakodanikke. „Mõni aeg tagasi sooviti tungivalt lisabussi Kiumasse,” tõi ta näite. „Nägime vaeva ja saime bussi käima, aga sõitis sellega vaid seitse inimest kahe kuu jooksul. Ja NB! – sõitjate hulgas polnud ettepaneku esitajat!”
Samasugune lugu oli ka ujula avamise kellaaja nihutamisega hommikul kella seitsmeks: varasemal ajal hakkas ujumas käima vaid üks-kaks inimest.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 21/12/2017 06:47:32