Tänu turvakaameratele tabati 26. septembril Piusal salasigaretivedajad. Foto: politsei- ja piirivalveamet

Kaks 3,5 kilomeetri pikkust lõiku idapiiri maismaa osas on sel aastal saanud piirdeaiad ja püsivad seiresüsteemide valvsa pilgu all. Seega on ebaseaduslik piiriületus muutunud palju raskemaks. Küll aga kergeneb uuest aastast katseprojekti korras seaduslik piiriületus Venemaale.

Seadusliku piiriületuse Venemaale muudab kergemaks uuel aastal käivitatav projekt, mille käigus katsetatakse automatiseeritud piiriületust. See tähendab, et varem samas kohas piiripunkti läbinud Venemaale minev Eesti kodanik sisestab oma andmed ootealal arvutisse ning kui ta ei ole varem seaduse vastu eksinud, võib ta piirivalvurite loal pääseda hõlpsamini üle piiri, teatud juhtudel ei tule tal isegi autot avada.
“Piirivalve koostöös teiste ametkondadega otsib sujuvamaid lahendusi piiriületuseks, et oleks tagatud kiirus ja mugavus,” sõnas Kagu piiripunkti juht Andrus Reimaa.
Millal katseprojekt käivitub ja kuidas see töösse läheb, arutati eile siseministeeriumis. Täpsemat infot jagatakse uuel aastal.

Piirivalvurid kaitsevad korda ka mujal
Praegu valvavad-kaitsevad piiri lisaks füüsilistele takistustele nii piirivalvurid, kriminaalpolitseinikud kui ka tolliametnikud, samuti piirivalve kiirreageerimisüksus, mis saab uuest aastast täiendust.
“Kui me räägime piirivalvamisest, siis see ei toimu üksnes piiriäärsel alal,” sõnas Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo juht Tamar Tamm. “Harjutame pidevalt ka teiste lähemal ja kaugemal tegutsevate operatiivjõudude appitulekut.”
Kõlab ehk uskumatult, aga piirivalvurid teevad vajaduse korral ka korrakaitsetööd. Näiteks kui tegu on ränga perevägivallajuhtumiga, millele reageerimine nõuab kiirust, kuid politseipatrull on kaugel, on piirivalve valmis appi tõttama. Ühtlasi kontrollib piirivalve migratsioonijärelevalveüksus koos piirkonnapolitseinikega ka majutusasutusi, toitlustus- ja ehitusettevõtteid – eelkõige aspektist, et seal ei oleks illegaalset tööjõudu või illegaalseid kliente. Illegaalid on turvarisk kogu ühiskonnale.
“Me ei taha teha nüri tööd, me tahame valvata piiri paindlikult,” lausus veebruarist Lõuna prefekti ametit pidav Vallo Koppel.
“Meie siht on teha oma tööd paindlikult ja nii, et maismaapiiril ei oleks ühtki ebaseaduslikku piiriületust,” lisas Tamar Tamm.
Piiril töötavate ametnike arv ei ole turvakaalutlustel avalikustamiseks. Kaugeimalt käivad piirivalvurid tööl Kagu-Eestisse Saaremaalt. Kaugemalt tulijad on tööl näiteks nädal aega järjest ja saavad ööbida teenistuskohtades.

Veidi statistikat
Seaduslike piiriületuste arv on viimastel aastatel vähenenud. Kui näiteks Luhamaal ületas 2014. aastal piiri 646 873 isikut, siis tänavu 11 kuu jooksul 558 767 isikut. Koidula maanteepiiripunktis on 11 kuu jooksul üle piiri läinud 330 436 isikut.
Lõppeva aasta 11 esimesel kuul leidis sinisel piiril ehk Peipsil ja Lämmijärvel aset 28 ebaseaduslikku piiriületust ning 66 piirirežiimi rikkumist. Viimast on teinud enamjaolt kalamehed. Need arvud on aastatega vähenenud, kuigi järvedel on keerulisem aru saada, kust piir täpselt kulgeb ja kalamehed kipuvad aeg-ajalt eksima. Värvikaim seadusvastane juhtum oli see, kui Eesti kodanikud otsustasid purjus peaga sõita autoga üle jää Venemaa poolelt Räpinasse – radarid andsid juba nende liikumisest märku ja nii nende maastur kätte saadigi. Ka Eesti kodanikud tohivad Eestisse tulla ainult piiripunktide kaudu.
Rohelisel piiril ehk maismaal on tänavu 11 kuu jooksul registreeritud 58 ebaseaduslikku piiriületuse juhtumit. Näiteks aastal 2015 oli see arv 86. Relvi ja narkootikume pole rohelisel piiril tänavu avastatud ja neid pole seal tegelikult mitte kunagi avastatud.
“Suitsuvedu on tänapäeval vähenemas,” nentis Tamar Tamm.
11 kuu jooksul on avastatud 13 salasigaretiveo juhtumit, nende käigus püüti Eestisse smugeldada 473 760 sigaretti. Võrdluseks võib tuua, et aasta varem saadi kätte 1 507 660 salasigaretti. Piirivalve on leidnud ka metsa maha jäetud sigarette. Suitsu püütakse tavaliselt üle piiri tuua kõhule või seljale kinnitatud kastidega, nagu võib näha juuresolevalt pildilt, kui salasigaretivedajad 26. septembril Piusal tabati.
On avalik saladus, et salasuitsu liigub Eestis endiselt ohtralt. Piirivalvurid arvavad, et Eestisse jõuavad sigaretid eelkõige Läti kaudu Valgevenest, kus suitsupakk maksab eurorahas keskmiselt 18 senti.
Illegaale on tänavu kinni peetud 33: kaks vietnamlaste gruppi, üks grupp süürlastest ja egiptlastest, viimati kaks tadžikki. Tadžikid saadeti tagasi Venemaale, kuigi nende eesmärk oli jõuda Saksamaale.
“Vietnamlased ei taha Eestisse jääda, nad ei küsi siin varjupaika, nemad tahavad minna Poola,” nentis Tamar Tamm.
Piirile satuvad sageli ka metsloomad. Piirivalvel tuleb Piusa kordoni juhi Valmar Hinno sõnul niikaua infot töödelda, kuni on selge, kas leitud jäljed kuuluvad inimesele või loomale. See oskus tuleb kogemuste käigus.
Lumega on loomade jälgi eriti põnevad vaadelda, neid on käinud Eestis uurimas isegi indiaanlastest jäljekütid. Piiri kaitsmisel on abi ka jahimeestest, kellega on kokkulepe, et nad annavad teada, kui näevad midagi kahtlast.

Mida on piiril viimasel ajal arendatud?
2016. aastal uuendati masinaparki (ATVd, sõiduautod, maasturid). Samal aastal avati Piusa kordon.
Tänavu alustati Põlva ja Võru maakonnas raadatud piiririba hooldamist ning kahele katselõigule metalltarade paigaldamist koos valveseadmetega, Venemaa poole jääv tara on loomatõkkeaed ja Eesti poole jääb tara viivitusaed. Samuti on püsti piiripostid ja hoiatussildid kirjaga “Seis! Eesti piir”.
Kuigi tarast või hoiatussildist Eesti pool viibides asub Eesti inimene seaduslikult Eesti pinnal, pole siiski soovitatav piiri äärde niisama kõndima minna. Kogu pilt on kordonitest ja teenistuskohtadest valvekaamerate kaudu jälgitav ning piirivalvurid sekkuvad olenemata sellest, kas piirialale on satutud teadlikult või kogemata.
Idapiiri maismaaosas on alustatud 39 elektrivõrgu liitumispunkti rajamist. Tänu sellele saavad parema elektriühenduse ka piiri lähedal elavad tavakodanikud.
Kasutusele võetakse droonid koos droonipesadega (drone nest) – tegu on Eesti tootega, millega saab samuti piirivalvet tõhustada, sest droon annab ülevaatlikuma pildi piirialal toimuvast.
Arenduses on ka piirivalvet toetav infosüsteem KILP, mis hakkab tööle koos “targa piiriga” ehk võimaldab valvet juhtida tõhusalt. KILPi peamine eesmärk on olla piiriülesest kuritegevusest sammu võrra ees.
Piirivalve Luhamaa teenistuskohas seisab hoovil üks USAst toodud majake. Seda kutsutakse patrullimajaks ja tulevikus on plaan paigutada neid piiri äärde laiali, et jalgsi patrullivatel piirivalvuritel oleks võimalik sooja saada. Loodetakse, et ehk hakkab selliseid maju tootma mõni Eesti firma.

 

Autor: Elina Allas
Viimati muudetud: 21/12/2017 06:55:58