Praegune Kanepi seltsimaja

26. detsembril 1887 ehk 130 aastat tagasi õnnistati Kanepis sisse Eesti esimene rahvamaja, mis oli omamoodi teerajajaks, vahendas ERRi uudisteportaal „Aktuaalset kaamerat”.

„See ei olnud kerge, selline esimene seltsimaja ehitada ja luua, see oli selles ajas uuenduslik, moodne, hoopis teistmoodi mõtlemine,” selgitas Eesti rahvamajade ühingu juhatuse esimees Ülle Välimäe.

Näiteks Kanepi rahvamajas käis sümfooniaorkester operette mängimas, samuti peeti seal 1930ndatel aastatel missivõistlusi ja tantsuõhtuid.

Kohalike jaoks on aga rahvamajad tihtilugu ainuke võimalus omasugustega kohtuda ja ühist asja ajada, eriti vanemas eas. „See on andnud mulle elujõudu ja kõike lusti. Kui inimene on rõõmus, siis ta üldse ei saa aru, mitte millestki, et ta vanaks jääb või niimoodi, seda nagu üldse ei tunnegi,” leiabki 86-aastane Kanepi lauluseltsi liige Heldur Jõgi, kes oma kohalikus rahvamajas juba pea 80 aastat, poisipõlvest saati on käinud.

Praegu on Eestis kokku ligi 450 rahvamaja, mis on tantsu- ja lauluseltside kasvulavaks ning kultuuri- ja huvitegevuse keskusteks.

Autor: LounaLeht.ee, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 27/12/2017 08:49:43