Annela Laaneots. Foto: Ülle Harju

Ma olen täna pööraselt õnnelikum kui möödunud aastal samal ajal.
Ah et miks? Meenutagem. Aasta tagasi olime Setomaal haldusreformiga, ühise Setomaa moodustamisega nii põhjas, kui olla saab: vabatahtlik liitumine oli volikogudes tuksi keeratud, seetõttu Setomaale üle miljoni euro riigi liitumistoetust vastu taevast lennanud ja paariaastane ettevalmistus ühtse Setomaa loomiseks tõotas tuulde minna.
Mis veel hullem – setod jääda ilma oma ajalooliselt võimalusest saada lõpuks ühine omavalitsus, Setomaa vald. Sest riik oli ka Setomaa valdade sundliitmisotsuse tegemise asjas äraootaval seisukohal: valitsus oli vahetunud, kohaliku omavalitsuse valimised terendasid ja riik vajas sundliitmisotsuse tegemiseks kindlust. Et jah, setod tegelikult tahavad, vajavad oma valda.
Vana-aastaõhtul möödunud aastal oli teada, et juba jaanuaris on meil Setomaal seis „nüüd, või mitte iial“ – rahvahääletus. Et Setomaa inimesed, keda oli selle haldusreformi jooksul juba korduvalt igasugu arvamusküsitluste ja hääletustega solgutatud, peavad tulema veel kord välja, sel viimasel ja olulisimal korral, sest nüüd on elu võimalus, ning ütlema jah Setomaale. Et nii lipsaksime sest avanenud ja kohe-kohe sulguvast võimaluste aknast veel läbi.
Nii et sel rahvahääletuse päeval jaanuaris ülilibedates ilmaoludes, kui mitu korda sõna otseses mõttes tagumikule kukkusin – räigest peapõrutusest polnud asi ka kaugel –, tegi Setomaa rahvas ajalugu. Jah-vastuse andis 76,9% vastanutest. Jah Setomaale vastati kõigis Setomaa omavalitsustes. Ühtlasi purustati Eesti haldusreformi rahvahääletuste osalusrekord – rahvas tuli välja, oma häält andma.
Olen nii mõnelgi korral mõelnud, et kas Setomaa on ka Eesti riigi indikaator. Et see, mida teeme meie väikesel Setomaal, saab kunagi varsti teoks ka Eestis. Et miks ma selle mõtte peale olen mõelnud?
Olid ajad, kui olin Setomaa ülembsootska (2014/2015) ja Eesti riigi esindajatega (president, ministrid, erakondade juhid, kõrged riigiametnikud) kohtudes olin ma enamasti ainus naine. Ja ma polnud isegi mitte esimene naissoost ülembsootska, Inara ja Õie olid seda olnud juba enne mind. Aga see väike elevus, mida Setomaal kunagi ei olnud, aga Eestis ikka ette tuli, et ülembsootska on naine, pani mind mõtlema. Et millal me jõuame ka Eestis niikaugele, et naissoost president või peaminister on loomulik. Ja näed – pole viit aastatki läinud ...
Lõppenud aastal, kui asjad Setomaa valla moodustamisega olid rasked, mõtlesin, et kas ka Eestis ikka on nii, et kui tõesti on viimane häda ja mure käes, siis tullakse kokku olenemata erakondlikust kuuluvusest, olenemata varasemast ja lihtsalt pannakse välja viimane jõud, ressurss. Ja et tulevad kõik, kes tunnevad, et ma saan aidata, ma saan teha. Tulevad ka ise, palumata. Lihtsalt tulevad ja teevad ja toetavad. Ega ma sellist aega Eestile ei soovi, et ma seda üldse teada peaks saama.
Setomaa valla tegemise näitel lisandus boonusena aga meeskond. Kümned inimesed, kes õppisid, harjusid töötama ühise meeskonnana Setomaa eest. Usaldus, austus, lugupidamine ja täielik pühendumus iseloomustab seda meeskonda. Nii et kui kohaliku omavalitsuse valimisel hääletas Setomaa rahvas 15-le volikogu kohale 12 inimest valimisliidust Ühine Setomaa, siis oli see selle meeskonnatöö kinnitus.
Ah et miks ma mõtlen nii palju ühiskondlikest asjadest? Aga ma saan nüüd ja edaspidi iseendale rahulikult südamesse vaadata, et me ei löönud olulistel hetkedel üüratute ülesannete ees põnnama, ei andnud juba töömahule pilku peale heites hirmunult ette alla.
Sest ehkki objektiivselt vaadates olid tihtipeale võimalused eesmärgi saavutamiseks alla nulli, olid usk, lootus ja meeskond, kes me ei jätnud ühtki õlekõrt haaramast, see, mis meile rahva toetusel ühise Setomaa tõi. Ajalugu avas meile võimaluseakna ja me suutsime sest viimasel hetkel läbi lipsata. Ja need inimesed, kes seda kõike tegid – see on nüüd meeletult hea meeskond.
Veel on mul väga hea meel, et mu kallid lasid meil peres kogu seda aastat korraldada nii, et kõigepealt said tehtud Setomaa asjad ... ja siis alles kõik muu.
Nii jääb Setomaa mu sülle neljandaks lapseks ka edaspidi. Elu lõpuni, nagu teavad kõik sootskad. Ent mul on pööraselt hea möödunud aastale tagasi vaadates, et ma saan täna olla meeletult rõõmsam kui aasta eest. Seto rahvas oskas ära kasutada ajaloolise võimaluse.
Soovin ka teile selliseid aastaid!

 

Autor: Annela Laaneots, sootska
Viimati muudetud: 04/01/2018 09:42:07