Perevägivalla kannatamise asemel tuleks otsida kaitset varjupaigast.

Valgamaal jätkab tänavu naistele tugikeskuse teenuse pakkumist MTÜ Valgamaa Naiste Tugikeskus ja Põlvamaal MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus. Pärast aastast pausi pakub aga Võrumaal taas teenust maakonnas varem palju aastaid naisi abistanud MTÜ Võrumaa Naiste Tugikeskus.

Mullu läks naiste varjupaikade-tugikeskuste rahastamine sotsiaalkindlustusameti kätte, mis külvas üksjagu segadust. Kuus aastat nii Põlva- kui ka Võrumaal teenust pakkunud MTÜ Võrumaa Naiste Tugikeskus pidi tegevuse lõpetama. Võrumaal osutus teenusepakkujaks riigihanke võitnud Tähtvere avatud naistekeskus.
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna spetsialisti Andrea Kingi sõnul vaidlustas Tähtvere avatud naistekeskus lõppenud aastal hanke tingimused ja korraldamise ning seetõttu sai uuesti tegevust alustada Võrumaa naiste tugikeskus.
“Riik peab tagama tugikeskuste teenuse jätkumise ka vaidluse ajaks,” sõnas Kink. “Selleks, et vägivallaohvrid vahepeal abita ei jääks, sõlmis amet seniste teenusepakkujatega kohtuvaidluse ajaks tingimuslikud lepingud ehk väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlused.”
Võrumaal otsustati pakkumuskutse esitada just Võrumaa naiste tugikeskusele, kes on siin varem juba kuus aastat sama teenust pakkunud, kuid eelmisel aastal ei võitnud vähempakkumist.
“Ega seal palju aega mõelda jäänud,” kommenteeris Võrumaa naiste tugikeskuse juht ja nõustaja Külli Piirisild pakkumuskutse saamist.
Võrumaa tugikeskusel on nii kogemused kui ka koolitatud töötajad ja vabatahtlikud.
Lepingu kohaselt saab Võrumaa naiste tugikeskus pideva vägivalla all kannatavatele naistele nõustamise ja vajaduse korral varjupaiga pakkumise eest tänavu 3750 eurot kuus. Külli Piirisild usub, et selle rahaga tullakse toime – summa on palju suurem kui möödunud aastal. Tähtvere keskus pidi mullu Võrumaal teenust osutama 27 000 euro eest terve aasta jooksul.
Tänavuseks aastaks on naiste tugikeskuste teenuseks sotsiaalkindlustusamet eraldanud 770 000 eurot kogu Eesti peale.
Külli Piirisilla sõnul on alanud aastal abi vajanud üks klient, kuid tegu polnud akuutse probleemiga.
Naiste tugikeskuse poole ei tasu pöörduda tavalise peretüli korral, kui eriarvamustest muutuvad asjaosalised liiga emotsionaalseks ja hääled tõusevad, küll aga siis, kui tegemist on süstemaatilise vägivallaga, mis aasta-aastalt on suurenenud, või näiteks tapmisähvardusega. Samuti siis, kui olukord kahjustab lapsi. Laste puhul tehakse koostööd lastekaitsetöötajatega.
Külli Piirisild ütles, et vägivallajuhtumite korral ei tasu karta politsei sekkumist – parem on, kui politsei viib minema vägivallatseja, mitte ei pea ohver ise oma kodunt põgenema.
Selle kohta, kui palju naised 2017. aastal tugikeskuste teenust vajasid, kokkuvõtvat statistikat veel pole. Teada on esialgu see, et esimese poolaasta jooksul oli tugikeskustel üle Eesti 1637 klienti.
Mullu oli Võru- ja Viljandimaal, kus oli sama teenusepakkuja, kokku 378 klienti. Valgamaal vajas abi 144 naist. Põlvamaal osutati esimese 10 kuu jooksul abi 73 kliendile.
Andrea Kingi sõnul on tugikeskustesse pöördunud ohvrite arv iga aastaga kasvanud. Näiteks 2011. aastal abistati naiste tugikeskustes 1180 inimest, viis aastat hiljem oli neid 1939.

Autor: Elina Allas
Viimati muudetud: 04/01/2018 10:05:13