Huntide küttimine jäi pooleli

Kütitud hundid Võrumaal mõni aasta tagasi. Foto: LL arhiiv

Kagu-Eesti jahimeeste sõnul õnnestus detsembris valge maaga mõni hunt lasta, kuid Valgamaal võib neid veel küttida viis, Võrumaal kaks ja Põlvamaal üks. Jahimehed ootavad lund ja limiidi suurendamist, sest hunte liigub rohkesti.

Põlvamaal idapiiri lähedal liigub Värska jahtkonna liikme Raivo Kunsti sõnul kaks hundikarja, üks Värska kandis ja teine Saatse nurgas.
„Ma ei tea, kust neljaliikmeline kari Värskasse ilmus,” märkis Kunst. Ta ütles, et Saatse nurgas on kolme-neljaliikmeline hundikari liikunud kaks-kolm aastat ning nende ring hõlmab ka Venemaad.
Lisaks tuli mullu Saatse ja Värska vaheliselt alalt Venemaa poolt meile kaheksapealine hundikari. Kunsti teada on neist neli ida pool juba kütitud, sest Venemaal võib hunte piiramatult küttida. Lisaks liigub ka üksikuid võsavillemeid. „Hundid liiguvad piirivalvekaamerate alt läbi ja nii saame nende arvust ja liikumisest teada,” täpsustas Kunst.
Valgamaa Hargla jahiseltsi jahipiirkond piirneb ka Lätimaaga. Seltsi juhatuse esimees Andres Rõõmus ütles, et lõunanaabritel algas jaht huntidele meist varem, juba septembris, ja Lätis on tema teada arvukalt hunte kütitud. Selle tulemusel on ka piiri ületavaid hunte vähem.
Hargla kandis oli tükk aega mureks seitsmepealine kari, kes liikus Võru- ja Valgamaa vahet, kuid mullu küttisid kahe maakonna jahimehed neist kolm Võrumaa piirides ära.
Rõõmus märkis, et Valgamaal on huntide küttimise hooaja ehk veebruari lõpuni vaja veel viis hunti küttida. ”Vaid Tõrva ümbruses on lubatud arv kütitud,” lisas ta.
Võrumaa jahimeeste seltsi juhatuse esimees Mati Kivistik ütles, et maakonnale antud limiidist ehk kaheksast hundist on juba kuus kütitud. „Need loomad tabati kõik detsembris, kui lumi oli maas,” lisas Kivistik. Ta loodab, et keskkonnaameti ulukiseire osakond eraldab huntide küttimiseks lisalube.
Kivistik tunnistas, et huntide täpset arvukust on raske öelda, kuna mõned karjad liiguvad nii ühest maakonnast kui ka ühest riigist teise ja lumeta maa peal ei ole jälgi näha.
„Kui lund kahe järgneva kuu jooksul ei tule, võivad need kakski hunti tabamata jääda,” lausus Kivistik.
Põlva jahiseltsi juhatuse esimeest Aare Veetsmanni teeb lumepuudus samuti murelikuks. Tema sõnul lubati käimasoleval hooajal maakonnas küttida vaid kolm hunti, kellest kaks on juba tabatud, üks Ilumetsas, teine Räpinas.
„Meie soovime enam küttida, lubati limiiti suurendada, kuid eks aeg näita,” märkis ta.
Veetsmanni sõnul ei ole maakonnas enam kuigi palju metssigu ning näljased hundid võivad hakata küladesse tulema.
„Praegu on nende põhiliseks toiduks metskitsed, kuid löögi alla võivad ka koerad sattuda,” ütles ta.

Koerad aeda ja lambad lauta

Andres Rõõmus ei pea limiitide andmist mõistlikuks. „Kui piirkonnas liigub ikka hundikarju, peaks neid lubama rohkem küttida,” pakkus ta.
Mõned nädalad tagasi läks Rõõmus noore, kaelarihma kandva jahikoeraga metsa. Nii poole tunni pärast lonkis koer peremehe juurde. „Looma kehal olid verised triibud. Teda päästis halvimast kaelarihm, mille juurest hunt haistis inimese lõhna ja siis lasi koera lahti,” meenutas ta.
Taheva kandis on vaid üks lambakasvataja, kes ka suvel ajab lambad ööseks lauta.
Veetsmanni sõnul on Põlvamaal vähe lambakasvatajaid, tänu sellele on ka vähe lambaid kadunud, kuid koeri on maakonnas enam kaotsi läinud.
Õuekoerad peaksid olema aedikus, sest ketis olev koer on huntidele kerge saak. „Kui hunt on juba kusagil koera murdnud, jääbki ta sinna paika käima,” hoiatas Kivistik.

 

Autor: Mari-Anne Leht
Viimati muudetud: 04/01/2018 10:22:07