Küsitlus

Kevad tähendab:

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
10°
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
EUROKALKULAATOR

1 EUR = 15.6466 EEK

Just avatud Kagu ühistranspordikeskus maadleb keerukate probleemidega

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Kagu ühistranspordikeskuse juht Sander Saar ütles, et esimesed tööpäevad kujunesid väljakutseterohkeks. Foto: Ülle Harju

Aasta alguses tööd alustanud Kagu ühistranspordikeskus haaras kohe suurtel mureteemadel sarvist, kõige kõvemaks pähkliks on inimeste tegelike sõiduvajaduste väljaselgitamine. Miks?

Esimesed tööpäevad on olnud väga tegusad ja väljakutseterohked,” tõdes Kagu ühistranspordikeskuse juht Sander Saar.
Keskusel on palju rabelemist käigust ära võetud kommertsliinide aukude katmisega avalike, doteeritud liinidega. Mõned liinid asendati, aga mõned ka mitte.
Põlva inimesed on avaldanud sotsiaalmeedias teravat pahameelt, et kell 6.40 ei saa enam bussiga Tartusse sõita – paljudel on vaja jõuda Tartusse kella 8ks kooli, tööle või arsti juurde.
„Samal ajal sõidab riigi poolt doteeritud rong, väljub Põlvast kell 6.43,” soovitas Sander Saar pahandajatel sõiduvahendit vahetada. „Inimesed lähevad aga bussijaama ja vaatavad, et otsebussi Tartusse ei lähe – ju ma sinna ei saagi. Tegelikult läheb bussijaamast buss ilusti rongijaama, jõuab sinna viis minutit enne rongi väljumist.”
Sander Saar möönis, et bussijaama piirkonnas elavatel inimestel on küll ebamugav ümber istuda, aga Tartus haiglas töötavatel inimestel ja Maaülikoolis õppivatele tudengitele on raudteejaam jällegi lähemal kui bussijaam. Rong sõidab ka kiiremini: jõuab Tartusse 40 minutiga.
Õhtul tagasi Põlvasse saamisega oli ka probleeme, kuid need lahendas paljude jaoks kell 19.40 väljuv buss, millega hakkas sõitma märkimisväärselt rohkem reisijaid kui kadunud hilisõhtuse bussiga.

Kohalikud omavalitsused peavad ise sõidusoove selgitama
Kagu ühistranspordikeskusele õla alla pannud Põlva- ja Võrumaa omavalitsused ei saa loota, et keskus nende eest kogu ühistranspordi korraldamise töö ära teeb.
„Kohalikud omavalitsused koguvad inimeste sõidusoove ja analüüsivad neid,” rääkis Sander Saar. „Möödunud reedel istusime Põlva vallaga koos, vallajuhid rääkisid nendeni jõudnud bussimuredest ja otsisime koos lahendusi. Siis jõudsimegi kokkuleppele, et teeme sujuvamaks hommikust linnaliinibussiga rongi peale jõudmist, parandame õhtul Tartust Põlvasse saabuvatelt bussidelt ümberistumist linnaliinidele, avame uue liini neile, kes peavad ka nädalavahetusel kella 8ks Tartusse jõudma jne.”
Põlva vallavolikogu esimees Igor Taro andis sotsiaalmeedias arutatust ülevaate ja soovitas: „Kõikide ühistransporti puudutavate muredega Põlva vallast ja Põlva valda liikujatel on mõistlik edaspidi pöörduda vallavalitsuse üldaadressil info@polva.ee võimalikult üksikasjaliku murekirjeldusega, sealt liigub kiri vastutavale ametnikule ning siis on võimalik arutada, kuidas seda muret lahendada saab. Kagu ÜTK ootab liinide muudatusettepanekuid eelkõige omavalitsustelt, kes koondavad need ühte ning esitavad koos mingi perioodi järel. Hiljemalt kolme kuu pärast saame uuesti kokku, et katseliselt käivitatud lahenduste toime üle vaadata.”
Samuti on ühistranspordikeskusel olnud juba kohtumine Setomaa vallavanema Raul Kudrega. „Setomaa valla inimeste tõmbekeskus on nüüd Võru linn, mida arvestades tuleks liinivõrku korrigeerida,” ütles Sander Saar. „Sama lugu on Võru vallaga liitunud endise Orava vallaga.”

Nokk kinni, saba lahti ...
Kes hellitas lootust, et Kagu ühistranspordikeskus lahendab probleemi, et kella 8ks hommikul ei saa tööle ei Põlvast Võrru ega vastupidi, peab aga pettuma.
Kagu ühistranspordikeskusel pole nimelt ikka veel andmeid, kui palju inimesi sel kellaajal bussiga sõitma hakkaks.
„Kell 8.30 Põlvast Võrru jõudvat bussi kasutavad suurelt jaolt Võrumaa Kutsehariduskeskuse õpilased,” ütles Saar, lisades, et Võru–Põlva suunalist liikumist on kavas korrigeerida. „Keeruline on jõuda inimeste sõidusoovideni, kes hetkel bussitransporti ei kasuta ning pole mõistlik eksperimenteerides liinivõrku ümber kujundada, eriti veel hommikustel ning õhtustel tipptundidel, kus juba hetkel on olemasolev bussipark 100% ulatuses kasutuses.”
Sama häda on Antsla-Tartu ja Antsla-Võru bussiliikluse parandamisega, milleks kolm valda 2016. aasta lõpus isegi rahvaküsitluse korraldasid. Kuna mõnele inimesele siiski soovitud muudatused ei sobi ja sõitjate arvu uuel kellaajal ei riski transpordispetsialistid ennustada, siis sõidavad ka selles piirkonnas bussid vanal ajal edasi.
Juttu on olnud ka suurtesse, vahetustega töötavatesse ettevõtetesse ühistranspordi korraldamisest. Praegu veavad ettevõtted töölisi taksodega. Sander Saar ütles, et temaga pole ettevõtted ühendust võtnud, kuid suuremate tööstuste tööaegadega arvestatakse. Varasem Võru maakonna ühistranspordispetsialist, nüüdne Kagu ühistranspordikeskuse logistik Rein Rusch oli kontaktis ASiga Barrus. „Koostöö jäi katki, sest Barrus polnud nõus maksma bussi 20minutise ooteaja eest, mis kulub eelmisel vahetusel bussi peale jõudmiseks,” selgitas ta.

Kas tõesti ei saagi välja uurida, kui palju inimesi bussiga sõidaks?
„Meil on andmed selle kohta, kui palju inimesi praegu erinevatel bussiliinidel sõidab,” nentis Sander Saar. Maanteeamet küsitles 2015. aastal ka vaid bussides sõitnud inimesi.
„Teame küll, et Põlva-Tartu vahet liigub palju inimesi, kuid kui paljud neist on nõus hakkama sõitma auto asemel teatud kellaajal bussiga?” viskas Saar küsimuse õhku.
Samamoodi veeretavad transpordispetsialistid nagu kuuma kartulit käes küsimusi, kui palju sõidaks hommikul kella 8ks Põlvast Võrru või kella 8ks või 9ks Tartust Võrru (praegu jõuab esimene buss kell 9.40!), Antsla-Võru ja Antsla-Tartu vahet jne.
„Ma saan aru küll, et on probleem, aga ...” nentis nõutult Sander Saar asjaolu peale, et Kagu-Eesti suurimasse linna Võrru, kuhu sõidab Tartust tööle ka näiteks LõunaLehe reporter, on esimene võimalus sealt kohale jõuda kell 9.40. „No meieni ei ole hetkel jõudnud ühtegi sooviavaldust.”
Rein Rusch on aru saanud, et täpsete uuringute tegemist takistab isikuandmete kaitse seadus. „Isegi pendelrände uuringut ei tohi enam teha – kuidas sa tohid uurida inimese telefoni?” ütles ta.
Statistikaameti kommunikatsioonijuht Anu Ots vastas, et päris nii siiski pole. Seadus ei luba küll üksikisiku tasandil andmeid välja anda, aga saab tellida näiteks uuringu statistikaametilt.
„Kui ühistranspordikeskus või kohalik omavalitsus soovib kasutada mõne küsitlusfirma teenuseid, siis sellisel firmal pole mingit takistust tellida rahvastikuregistrist uuritava piirkonna elanike elukohaandmed ning uurida kellaajalise täpsusega nende liikumistrajektoori,” selgitas ta.
Lisaks saab üht-teist teada ka 2011. aasta rahvaloenduse andmetest. „Statistikaameti statistika andmebaasist saab ülevaate pendelrändajate liikumisest kohalike omavalitsuste vahel,” selgitas Anu Ots. Näiteks Põlva linnast käis tol aastal Tartusse tööle 145 ja Võrust Põlvasse 35 inimest. Kanepi vallast käis Võru linna tööle 27, teistesse Võru maakonna omavalitsustesse 21 inimest.
„Õpirände kohta ei ole avaldatud nii detailset infot nagu töörände kohta, aga on samuti tehtud uuringuid, näiteks kantidepõhise õpirände kohta gümnaasiumitasemel,” rääkis Anu Ots.

Millised uuringud plaanis on?
Nüüdseks töö lõpetanud Valga maavalitsus tellis mullu raudteele keskendunud ühistranspordiuuringu, mille üks järeldustest oli, et Võru-Valga vahel pole mõttekas reisirongiliiklust taastada. „Mõistlik oleks see siis, kui liin oleks rahvusvaheline: tuleks Venemaalt läbi Koidula Võrru, Valka ja läheks sealt omakorda edasi,” kommenteeris uuringut Sander Saar.
Milliseid uuringuid on plaanis teha Kagu ühistranspordikeskusel? „Koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga plaanime küsida toetust rahvusvahelisest programmist Interreg Baltic Sea Region Program, eesmärk on tagada hajaasustusega piirkondades inimestele vajalik ühistransport,” ütles Sander Saar. Kui Euroopa Liidu rahastatud taotlusvooru pääseb, siis luua uuenduslikud stsenaariumid, kuidas avalikku liinivõrku vastavalt üles ehitada.

Tasuta ühistranspordi idee kaotab toetust
„Vabariigi valitsuse tegevuskavas on küll punkt, aga valitsuse käskkirja tasuta ühistranspordi kehtestamise kohta pole tulnud,” ütles Sander Saar. „Seni, kuni seda pole, on see pelgalt selline katsetamine. Kui vaadata avalikkuse tagasisidet, mida vahepeal päris laviinina tuli, siis jäi kõlama rahva seisukohana, et tehke pigem asja paremaks. Pärnu ühistranspordikeskuse juht tõi tasuta ühistranspordi kehtestamise kohta tabava võrdluse, et see on nagu vana naise üle tee aitamine, kuigi ta ei taha minna.”
Sander Saar ütles, et temagi pooldab tasuta ühistranspordi asemel pigem ühistranspordi piletihinna ühtlustamist. „Põlvamaa avalike liinide kõrgeim piletihind maakonna piires on 2,65 ning Võrumaa liinidel kolm eurot. Selle eest saab sõita vahepeal isegi kuni sada kilomeetrit,,” ütles ta. „Kui veel pole reisijaid ka selle bussi peal, kas on mõtet pakkuda sedasama teenust edaspidi tasuta?”
Samuti võib mõnel kellaajal ja nädalapäeval tekkida olukord, et väga paljud sõita soovijad lihtsalt ei mahu bussi. Sander Saare teada on juba praegu probleeme nädalalõppudel, pühade ajal ja viienda kuupäeva ümber – buss on rahvast puupüsti täis ja kes piletiostmisega hiljaks jääb, see ka maha jääb.
Transpordispetsialistid on veendunud, et inimesed hakkavad rohkem ühistransporti kasutama. „Eks riik tõukab tagant: varsti on bensiiniliitri hind 1,6 eurot ja see paneb asja paika,” nentis Rein Rusch.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 11/01/2018 09:52:26

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia