Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

Miljonär vanglakaristusest: kaebasin ebaõiglase kohtuotsuse edasi!

Sihikindel mees nii jooksu- kui kohturajal: Tartu maakohtus kaheks kuuks vangi mõistetud Võru ettevõtja Egrit Viitkin ei lepi otsusega ja sihib kohtuasjas võidukat finišit. Foto: Võrumaa spordiliit

„See ebaõiglane kohtuotsus on edasi kaevatud, võitleme edasi,” kinnitas LõunaLehele edukas Võru ettevõtja, Eesti rikaste edetabelis 341. kohal olev Egrit Viitkin (37), kelle Tartu maakohus mõistis koos Eero Mikenbergiga (44) süüdi soodustuskelmuse katses ja määras talle karistuseks reaalse kahekuuse vangistuse.

„See oli täiesti ebareaalne otsus, prokurör on tahtnud mingit etteastet teha,” rääkis Viitkin. „Reaalset kahju pole PRIA saanud seoses nende toetustega, milles meid süüdistatakse. Kõik ehitustööd, millega on alustatud ja mille jaoks on toetust küsitud, on nüüdseks lõpule viidud oma jõududega, ilma PRIA abita. Keegi, ei PRIA ega prokurör pole isegi suvatsenud kohale tulla ja vaadata, mis tehtud on!”
Egrit Viitkin lisas, et paika ei pea ka süüdistused, nagu oleks tema ettevõtted ehitanud midagi muud, kui PRIA toetuste taotlustes kirjas oli. „Kui ehitad põllu peale lauda, siis saad seda ju ainult laudana kasutada, mitte hotellina,” täpsustas ta. „Ja et meil olevat olnud loomad fiktiivselt registris – selline asi pole ju Eestis lihtsalt võimalik!”
Lisaks pani Viitkin prokuratuurile pahaks, et see ei uskunud tema väidet, et ettevõtte tegevjuhina on ta teinud tööd ka laudas ja traktoriroolis. „See on lihtsalt lapsik!” pahandas ettevõtja. „Mul on traktorijuhtimise luba aastast 2010. Eestis on väga normaalne kui tegevjuht/omanik on ka ise igapäevaselt põldudel ja farmis töid tegemas. See on reaalne elu.”
Viitkiniga sarnaselt reaalse vangistuse saanud Eero Mikenberg läheb samuti edasikaebamise teed. "Sellist šokivangistust rakendatakse üldiselt siis, kui tegemist on mingi värske asjaga, praegu räägime aga mingi kümme aastat vanadest asjadest. Oleks kummaline, kui mina teenusepakkujana jääksin süüdi taotlemises, sest mina ei ole ühtegi taotlust esitanud," põhjendas Mikenberg Äripäevale.

Kohtu all soodustuskelmuse eest

Kohtuasi Egrit Viitkini ja tema äripartnerite üle sai alguse sellest, et põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) avastas põllumajandustoetuste taotluste seas korduva võltsimismustri. Prokuratuur uuris juhtumit mitu aastat ja sidus üksikud sarnase mustriga juhtumid ulatuslikuks petuskeemiks.
Sellest tulenes ka süüdistus, et ettevõtjad püüdsid soodustuskelmusega välja petta pea kaks miljonit eurot, kuid välja maksis PRIA ligi 33 000 eurot.
„Lõuna ringkonnaprokuratuur süüdistab Egrit Viitkinit, Eero Mikenbergi, Egle Viitkinit, Erki Aniotti, Mati Renti, Lembit Rauda soodustuskelmuse toimepanemises, mis seisnes selles, et nad üritasid endaga seotud äriühingu kaudu ajavahemikus 2009–2013 välja petta PRIAst investeeringutoetusi,” selgitas Lõuna ringkonnaprokuratuuri nõunik Urmas Glase LõunaLehele 2016. aasta sügisel, kui kohtuprotsess algas.
Prokuratuuri süüdistuse kohaselt oli kontserni Ekso omanik Egrit Viitkin peaosaline seitsmes kuriteoepisoodis, kus mängus PRIA-le saadetud valearved ja seeläbi müügitulu võltsimine, varifirmade kasutamine ja lähedaste skeemidesse tõmbamine.
Viitkini omanduses AS Ekso tegeleb nii põllumajanduse kui ka autotranspordiga.
Süüdistuse põhjal mõtles Viitkin koos Mikenbergiga välja ebaseaduslikke skeeme ja kasutas sisuliselt varifirmasid, mille omanikud või juhatuse liikmed olid tema lähedased, äripartnerid või tuttavad. Kahtlustus esitati ka Viitkini abikaasale Kadile ja õemehele Erki Aniottile. Kohtu all oli ka talumees Mati Rent, kes lõpuks läks prokuratuuriga kokkuleppele.
Kuna Viitkinile kuulunud AS Ekso kontserni ettevõtted Ekso Agro ja Ekso Farm ei vastanud mitmete meetmete tingimustele, korraldati toetusetaotlemist Egrit Viitkini kontrolli all variettevõtete Setu Veis, Megarunner ja Veskivilly kaudu, mille omanikena ja juhtidena tegutsesid variisikutena kaasatud Viitkini lähikondsed.

Tartu maakohtu otsus

Tartu maakohus mõistis Egrit Viitkini süüdi soodustuskelmuse katses. Eero Mikenbergi mõistis kohus ühes soodustuskelmuse katse episoodis õigeks ja ülejäänud süüdistuse osas ehk seitsmes episoodis süüdi soodustuskelmuses. Kadi Viitkini mõistis kohus neljas episoodis õigeks, kuid kahes episoodis süüdi soodustuskelmuse katses. Erki Anioti asjas lõpetas kohus ühes episoodis menetluse seoses aegumisega ning ühes episoodis mõisteti ta soodustuskelmuse katses süüdi.
Viitkinile mõistis kohus kolme aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse ja Mikenbergile kolme aasta ja 10 kuu pikkuse vangistuse. Kohtuotsuse järgi tuleb tal oma karistusest kohe ära kanda kaks kuud vangistust. Ülejäänud vangistus mõisteti neile nelja-aastase katseajaga. Kadi Viitkinile mõistis kohus rahalise karistuse 200 päevamäära ehk 640 eurot ning Aniotile rahalise karistuse 100 päevamäära ehk 2700 eurot.
Mikenbergilt mõisteti süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks riigituludesse 18 232 eurot. Konfiskeerimise asendamise tagamiseks jääb Mikenbergile kuuluvale kinnistule kohtulik hüpoteek nimetatud summas riigi kasuks. Menetluskuludena peab Egrit Viitkin tasuma 1037 eurot, Mikenberg 14 236, Kadi Viitkin 705 ja Aniott 705 eurot.
Kohtus leidis tõendamist, et Egrit Viitkin ja Mikenberg taotlesid PRIA-lt pettuse teel investeeringutoetusi OÜde Setu Veis, Veskivilly ja Megarunner nimel kokku umbes 1,8 miljonit eurot. Lisaks on Mikenberg taotlenud pettuse teel OÜ Gateway nimel üle 99 000 euro investeeringutoetust.
Kohus leidis uuritud tõendite alusel, et Kadi Viitkin ei ole osalenud pettuse teel investeeringutoetuse taotlemisel kolmes süüdistusepisoodis ning Mikenberg ühes Setu Veise episoodis. Samuti mõistis kohus Kadi Viitkini õigeks Megarunneriga seotud episoodis.
Kohus pidas Egrit Viitkini ja Mikenbergi süüd keskmisest suuremaks ja mõlema puhul põhjendatuks osaliselt reaalse vangistuse mõistmist, kuna nende kuritegelik käitumine on olnud pikaajaline ja süsteemne. Kohtu hinnangul tuleb neile anda selge signaal sellest, et selline tegevus on äärmiselt taunitav.
Nagu öeldud, kaebasid süüdimõistetud kohtuotsuse edasi ringkonnakohtusse.

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 13/01/2018 09:30:45

Lisa kommentaar