Küsitlus

Kas oled alustanud kevadiste aiatöödega?

800 kirja avanud Põlva postiljon mõisteti tingimisi vangi

Selle asemel, et kirjad inimeste postkasti panna, viis postiljon need enda koju ja tegi lahti. Foto: Ülle Harju

Tartu maakohus mõistis süüdi 55-aastase endise Põlva postiljoni, kes üheksa aastat varastas võõraid kirju, viis need endale koju ja luges läbi. Kohus mõistis talle möödunud reedel sõnumisaladuse rikkumise eest tingimisi karistuse.
Endine postiljon peab maksma 2000 eurot, kui ta 18 kuu jooksul paneb toime uue õigusrikkumise.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt ei toimetanud tööülesannete tõttu sõnumitele ligi pääsenud postiljon saadetisi ja perioodilisi väljaandeid adressaatidele kätte, rikkudes sellega oma ametijuhendist tulenevat kohustust. Selle asemel viis süüdistatav aastast 2007–2016 enam kui kolmesajale adressaadile mõeldud 800 kirja oma koju Põlvasse ja avas seal need. Sellega rikkus süüdistatav sõnumisaladust.
Sotsiaalmeedias kaebasid mitmed põlvakad, et nimetatud postiljon nende saadetised pihta pani. „Olen üks ohver,” kirjutas üks naine. „Iirimaalt saadetud õnnitluskaardid sain kätte menetluse käigus. Minul oli sellest inimesest kahju, pisut oli isegi naljakas. Nii totra asja pärast selline jama.”
Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Ülle Hõrak ütles, et selline juhtum on Eestis üpris erandlik. „Sõnumisaladuse rikkumist ei tule ette tihti, kuid veel haruldasem on see, et postiljon jätab niivõrd pika aja vältel kohale toimetamata üle 800 kirja, mille ta hoopis avab, lootuses ümbrikutest leida raha või miskit väärtuslikku,“ ütles prokurör. „Endise postiljoni kuriteole saadi lõpuks jälile, kui tema korteris märgati palju võõrastele inimestele adresseeritud ja avatud kirju,“ lisas Hõrak.
Hõraku sõnul tuleneb edastatavate sõnumite saladuse õigus Eesti Vabariigi põhiseadusest. „Sõnum on igasugune kirjavahetuse või sidevahendi abil edastatud info – kiri, foto või ka telefonikõne. Sõnumisaladus on kaitsmisväärne juhul, kui saatja on äratuntavalt püüdnud sisu teadasaamist kolmandatele isikutele välistada. Kuritegu on toime pandud siis, kui teo toimepanija loob endale või kolmandale isikule võimaluse sõnumiga tutvumiseks – antud juhul oli selleks siis ümbriku avamine,“ ütles prokurör ning lisas, et oluline on loomulikult ka see, kuidas sõnum kaitstud on, sest otsepostitusreklaam ei oma sõnumisaladuse mõistes kaitsmisväärset teavet.
Kannatanutele peab süüdistatav hüvitama kuriteoga tekitatud kahju katteks kokku 351 eurot. Menetluskuludena peab ta tasuma 969 eurot. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata.

 

Autor: LõunaLeht, lounaleht@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 18/01/2018 08:32:23

Lisa kommentaar