Küsitlus

Kui sageli pruugid võro või seto keelt?

Ministri süüdistusi tõrjuv vallavanem raporteerib edukast elanike värbamisest

Maido Ruusmann. Foto: erakogu

Keskkonnaminister Siim Kiisler süüdistab Tõrva vallavanemat Maido Ruusmanni üleskutses esitada riigile oma elukoha kohta valeandmeid. Vallajuht ütleb, et ei suuna inimesi seaduserikkumisele, vaid registriandmete ülevaatamisele. Üleskutse tõi valda juurde kaheksa elanikku.

Siim Kiisleril ajas harja punaseks Ruusmanni sotsiaalmeedias levitatud lause: „Tahaksid sisse kirjutada, aga kohe ei hüppa pähe kuhu, anna endast märku, usun, et leiame mõne hea sõbra, tuttava, kes oleks nõus Tõrva valla aadressiga võõrustama.“
Kiisler kurjustas: „Vallavanem kutsub kodanikke üles esitama riigile valeandmeid. Kui kodanik ise ei saa valeandmete esitamisega hakkama, siis lubab vallavanem leida isiku, kes aitaks valeandmete esitamisele kaasa omapoolse nõusolekuga. Sellist seaduserikkumist lubab vallavanem premeerida! Maksumaksja kulul.“

Kingikoti sisu saladuses

Maido Ruusmann selgitas, et seoses omavalitsuste ühinemisest tuleneva kiire ajaga ei korraldanud Tõrva vallavalitsus ametlikku elanike registreerimise kampaaniat, nagu seda on varasematel aastatel tehtud.
„Tegu oli vallavanema ühekordse üleskutsega sotsiaalmeedia vahendusel. 27.–31. detsembrini registreeris end Tõrva valla elanikuks kaheksa inimest. Iga lisanduv inimene on omavalitsusele suur väärtus ja saan üleskutset lugeda korda läinuks,“ ütles ta.
Tõrva valla elanike arv 1. jaanuariks oli 6270. Iga uus elanik saab valla meeneid sisaldava kingikoti, praegu pannakse neid veel kokku.
„Unistada võib alati, et elanike arv omavalitsuses aasta jooksul kasvab. Omavalitsusjuhi ülesandeks ongi olla seda usku ning teha kõik selleks, et rahvaarv püsiks või suureneks. Põhiline elanikke valda juurdetoov jõud on töökohad,“ jätkas Ruusmann.

Tööd nagu raba

„Tõrva valla ettevõtjad on tublid ja laiendavad oma tegemisi. Võib loota, et piirkonda tuleb juurde inimesi koos peredega,“ lisas ta. Praegu rajatakse Taagepera spaakeskust, mis vajab juba kevadel hulga töötajaid, ja kohapealt neid kõiki võtta ei ole. Piirkonna tootmisettevõtted Combiwood, Scandinavian Furniture ja Ritsu vajavad alatasa juurde töötajaid, kes suudaksid heal tasemel oma kohustusi täita.

Ruusmann peab heaks eelduseks kvaliteetset elukeskkonda Tõrva vallas. „Meil on erinevates kohtades tegutsemas lasteaiad, mitu kooli ja Tõrvas ka gümnaasium. Kultuuriasutustes toimetavad huviringid ning noortel on koolis ja noortekeskustes võimalused vabal ajal tegutseda. Kaubandus areneb: praegu ehitab Coop Tõrvasse ajakohast kaubanduskeskust. Meil on perearstid ja vastu võtavad ka eriarstid. Rajamisel on esmatasandi tervisekeskus. Toimub palju kultuuri- ja spordiüritusi erinevas vanuses inimestele,“ loetles vallavanem hoogsalt.
Vallapoolseid toetusi peredele hindab ta konkurentsivõimelisteks. Kokkuvõtvalt on Ruusmanni arvates Tõrva vald seni loonud ning on juurde tekitamas häid elutingimusi selleks, et vallaelanik saaks mõnusalt toimetada. Lisaks hindab ta Tõrvat väga turvaliseks ja toetavaks kogukonnaks.

Miks kolida Tõrvasse?

Küsisin vallajuhilt otse, mis meelitaks mind kui 33-aastast vallalist kodanikku asuma tema juhitavasse omavalitsusse elama. Täpsustasin talle, et armastan kinos käia ja sõidan aasta ringi jalgrattal mööda terviseradu.
Sain teada, et Tõrva vald on tuntud mitmesuguste spordi- ja kultuuriürituste kohana. Tõrva linnas tegutseb aktiivselt kinomaja, kus näidatakse regulaarselt uusi Eesti ja välismaiseid filme. Loodud on Tõrva Kinosõprade MTÜ, mis aktiivselt projektitoetusi kasutades parandab ka filmide näitamise kvaliteeti. Ees on ootamas ajaloolise Tõrva kinomaja kordategemine.
„Kui olete kinosõber, siis tõenäoliselt huvitab kultuur laiemalt. Tõrvas tegutseb Tõrva kirik-kammersaal, mis on tippkultuuri üks kantse Valgamaal. Aasta jooksul toimub seal väga põnevaid üritusi ning esineb Eesti ja välismaa tippkultuurikollektiive,“ rääkis Ruusmann.
Rattaspordi ja spordiga laiemalt tegelemiseks on Tõrva vallas loodud head tingimused. Tõrva on tuntud rattaspordisõprade hulgas, kuna MTÜ Tõrva Spordiselts korraldab aasta ringi mitmeid maastikurattavõistlusi. Vallas on palju looduskauneid kohti ja Tõrvas asuvad terviserajad, mida ratta- ja spordisõbrad aktiivselt kasutavad.

Veemõnud ootavad ees

„Vähem tähtis ei ole asjaolu, et Tõrva vallas on väga hea taristuga spordisaalid Tõrvas, Linna külas ja Alal. Praegu on planeerimisjärgus koos hosteliga spaa-ujula ehitamine Tõrva gümnaasiumi juurde. Tegutseme selle nimel, et Tõrva gümnaasiumi staadion saaks värske ilme. Kui need kaks projekti saavad ellu viidud, võib kindlalt väita, et Tõrva gümnaasiumi park, taristu ja lähiümbrus moodustavad Lõuna-Eesti parima ja terviklikema tervisespordikeskuse,“ oli vallavanem uhke.
Keskusse kuulub täismõõtmetes sisespordisaal, jõusaal, staadion, valgustusega suusa- ja terviserajad ning Vanamõisa järv koos hüppetorniga. Kõik see on eelkõige mõeldud tervise- ja harrastussportlasele. Keskuse lõpliku väljaarendamise ajaks hindas Ruusmann neli-viis aastat. „Selle aasta kevadel peaks Taagepera lossis avatama spaakeskus, kus oleks võimalik käia kodu lähedal lõõgastumas,“ pani vallajuht vallaelanikuks meelitamise kõnele ilusa punkti.

 

Autor: Sten Sang, sten@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 18/01/2018 09:29:01

Lisa kommentaar