Punases pettesuitsus haihtus pea terve soomuk. Foto: kaitsevägi

Möödunud neljapäeval ja reedel toimus Varstus Kuperjanovi jalaväepataljoni tagalakompanii võitlejate ja Briti soomusjalaväe kompanii ühisõppus. Linnalahingu harjutuse käigus mürisesid võimsad soomukid ja tänavatel heljus tulipunane pettesuits.

2. jalaväebrigaadi teabeohvitser nooremleitnant Sander Mändoja andis teada, et Tapal paiknevasse liitlaste lahingugruppi kuuluv Briti soomusjalaväe kompanii saabus Lõuna-Eestisse üle-eelmise nädala pühapäeval ning harjutas siin kuni möödunud reedeni.
„Peamiselt tegelesid liitlased linnalahinguõppega, kuid tehti ka mõned laskeharjutused Nursipalu lasketiirus. Nädalane õppus kulmineerus linnalahingu harjutusega, kus osalesid ka Kuperjanovi jalaväepataljoni tagalakompanii võitlejad,“ rääkis Mändoja. Lisaks sõjalisele väljaõppele said kuperjanovlased tutvuda liitlaste relvastuse ja varustusega ning näha neid maastikul tegutsemas.
„Ka Briti kaitseväelastele, kes seni on peamiselt harjutanud koos 1. jalaväebrigaadi allüksustega, oli see hea võimalus veenduda Kuperjanovi pataljoni sõdurite kõrges väljaõppetasemes. On üsna tõenäoline, et liitlaste lahingugrupi liikmed kasutavad Nursipalu harjutusvälja ka tulevikus väljaõppeks ja 2. jalaväebrigaadi üksustega koostegevuse harjutamiseks,“ avaldas teabeohvitser lootust.
Varstu valiti õppuseks, et harjutada vajaduse korral meie riigi kaitsmist kogu territooriumil, mitte ainult Põhja- või Kirde-Eestis, kus liitlasväed alaliselt paiknevad. Majavalikut selgitas Mändoja järgmiselt: „Varem on sama hoonekompleksi linnalahingu harjutamiseks edukalt kasutatud ning polnud mõistlik kulutada aega uue koha otsimisele. Ala kasutamine oli kooskõlastatud kohaliku omavalitsusega.“
Kuperjanovi jalaväe pataljoni tagalakompanii ülema abi leitnant Semjon Malinovski jäi ühise õppusega rahule. „Algul sai väliõpe planeeritud väiksemas mahus. Ajaga paisus sündmus suisa kahepäevaseks ja seda suurema koostöökogemuse said meie Kuperjanovi pataljoni ajateenijad. Väga segamini me Eesti ja Briti tiime ei löönud, kuid tubli keeleõppe said paljud sõdurid,“ rääkis ta.
Linnalahingu eripärana saab välja tuua ruumide puhastamise ja pideva edasiliikumise. „Seal on iga detail oluline. Võitlus käib erinevatel tasanditel: ruume on maa all, majadel on korrused. Ka katusel võib oht varitseda ja droone peab silmas pidama,“ loetles leitnant.
Õppuse ajal mängis Kuperjanovi tagalakorpus vastast peamiselt brittidest koosnevale tiimile. „Paljud meie sõdurid polnud seni õppusel soomuki kõrval liikumise võimalust saanud. Tänu liitlastele on kuuekümnel meie mehel see oskus juures,“ avaldas Malinovski heameelt.
Tema hinnangul huvitab sõdureid rohkem linnalahing ja ei hoolita, et võrreldes lahinguga maastikul on see tunduvalt raskem. „Toimuvat juhtida on juba keeruline: ei kehti tava, et üks mees katab ja teine sööstab. Peab olema laiahaardelisem mõtlemine,“ möönas Malinovski.
Britid on Eestis viibinud juba mõnda aega ja saanud Nursipaluski hoolega kätt harjutada. Malinovski hinnangul andsid kaks lahingupäeva, mille britid Kuperjanovi tagalapataljoni kaitseväelastega koos tegutsesid, eestlastele hindamatu teadmistepagasi.

 

Autor: Sten Sang
Viimati muudetud: 25/01/2018 09:47:43