Teehooldusmasinad kasutavad ohtralt kollaseid vilkureid, kuid alati ei aita seegi signaalitavaid ja ohtlikult manööverdavaid autojuhte ohjeldada. Foto: Ülle Harju

Teehooldusmasinate juhid kurdavad, et autojuhid ei tunne kollaste vilkuritega hooldussõidukite kohta käivaid eeskirju ja takistavad lumelükkamist, maanteeameti sõnul on tegu süveneva probleemiga.

„Lükkasin täna (üleeile – ÜH) hommikul Võru lähedal Navi ristis lund – no täiesti võimatu!” nentis ASi Eesti Teed hooldussõiduki juht, Antsla mees Roland Kähr. „Autod sõitsid risti-rästi, kuidas juhtus, kogu aeg pidin pingsalt jälgima, et kellegagi kokku ei põrkaks!”
Kähr märkis, et suur teehöövel tekitab veel kuigivõrd aukartust, aga kui sahk traktori ees on, siis on täiesti kuri karjas. „Kuldre risti puhastasin lumest, siis kuulsin lällarist, kuidas rekajuhid üksteisega rääkisid, et näe, mingi traktor ukerdab siin,” pahandas mees. „No ometi olid kollased vilkurid peal, mis näitavad, et tegemist on teehooldusmasinaga!”
Samuti teehöövlit rooliv Aivar Kroonmäe lisas, et Antsla teemeistripunktis on teehooldusmasinatele külge kruvitud kollaseid vilkureid nii palju, kui vähegi kuhugi kruvida on – et masin ometi silma jääks.
Ta nentis, et pidev autode jälgimine viib lumelükkamise tempo alla. „Siis jälle inimesed sõimavad meid, miks tee on lükkamata,” märkis ta. „No oli juhus Urvastes: ühelt poolt mäge tuli üks autoke, teiselt poolt teine, mõlemad sõitsid keset teed ja mäekundi otsas oligi raks! Ninad koos!” jutustas Kroonmäe. „Aga süüdi olime meie: tee oli lükkamata ja autojuhid väitsid, et nad ei saanudki mujal sõita kui keset teed!”
Liiklusseaduses seisab, et hooldussõidukit nähes tuleb kiirus maha võtta, sõidukile teed anda ja arvestada sellega, et kollaste vilkuritega sõiduk võib teatud juhul liikluseeskirjast kõrvale kalduda, kuid paljud ei tea seda. „Kui hooldussõiduk kaldub vastassuunavööndisse, siis hakkavad kohe signaalitama, kuigi meil on selleks õigus,” nentis Kroonmäe. Ohutussaarte lumest puhastamine on tema sõnul kõige hullem – seal peab ju keset teed manööverdama.
„Tegemist on aeglaselt, kuid järjepidevalt süveneva probleemiga,” tunnistas maanteeameti Lõuna regiooni hooldevaldkonna juht Tiit Valt. „Tee täielikult puhtaks lükkamiseks peab lumesahk sõitma 30–50 cm üle tee telje, vastasel juhul jääb tee teljele lumevall. Peamiseks probleemiks on üksikud sõidukijuhid, kes teehooldussõidukile vastu sõites hoiavad ise võimalikult tee telje lähedale ning sunnivad lumesahka kõrvale põikama. Selliselt jääb aga tee keskele kohati lumevall, mis võib halbade asjade kokkulangemisel põhjustada ohtlikke olukordi. Vajaduse korral tuleb teha sellistes kohtades lisasahkamine.”
Tiit Valt ütles, et signaalitamist ja ootamatuid ette keeramisi tehakse, aga selliseid olukordi esineb ka tavaliikluses. „Teehooldusmasinad valmivad eritellimusel ja maksavad umbkaudu 250 000 eurot. Avarii korral kaasneb kindlasti olukord, kus vajalike detailide valmistamine võib võtta mitu kuud ning sel ajal ei saa seda autot kasutada.”
Viimane tõsisem avarii oli tema sõnul Valga ja Tartu maakonna piiril 2014. aasta märtsis, kui veoauto sõitis teehooldusmasinale tagant sisse ning veokijuht hukkus.
„Tee on ikkagi mõeldud liiklemiseks, mitte hooldamiseks, seega teehooldajad arvestavad tööde planeerimisel võimaluse piires liiklustihedust,” lisas Valt. „Teede sahkamist ja puistamist välditakse üldiselt hommikustel ja õhtustel tipptundidel suure liiklusega teedel ning tööd proovitakse lõpetada enne liikluse suurenemist. Paraku aga pole suure lumesajuga seda võimalik nii ajastada, sest lund saab lükata siis, kui on tekkinud lumekiht. Kui ikkagi tipptunnil on vajalik teehooldustöid teha, siis võimaluse korral lastakse saha taha kogunenud autode kolonn aeg-ajalt mööda. Seejuures peavad autojuhid arvestama, et ees on hooldamata tee.”

 

Autor: Ülle Harju, ylle@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 25/01/2018 10:33:25