Küsitlus

Kas oled rahul tee-ehituse kvaliteediga?

Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
-1°
Põlva
Otepää
-1°
Tartu
Antsla
-1°
Valga
-1°
Räpina
Tõrva
-1°

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia
Hillar Punamäe Foto: erakogu

Ilmselt paljud mäletavad viimast masu või pupet või täpet – majanduskriisi, kui paljud kaotasid töö, ettevõtted läksid pankrotti ... See polnudki nii ammu, aastail 2008–2010.
Tegemist polnud millegi erakordse, vaid tavapärase osaga lühiajalisest majandustsüklist, mis on täheldatavad eelkõige krediiditsüklitena ja kestavad 5–10 aastat. Pikaajaliste majandustsüklite pikkust hindavad majandusteadlased kuni saja aasta pikkusteks.
Eks majandusteadlaste asi on kirjeldada ja analüüsida reaalseid protsesse. Tuntuimad käsitlused neist on vene majandusteadlase Nikolai Kondratjevi omad. Ta prognoosis 1930. aastate maailma majanduse depressiooni. Tema tähtteos on „The Major Economic Cycles“. Selles sisalduvate käsitluste üle vaieldi toona ning ka tänapäeval pole ei meil ega mujal ühtset arusaama.
Majandusteadus pole täppisteadus. Majandust võib käsitleda kõigi tehingute kogusummana, mida inimesed sooritavad kõikidel turgudel. Näiteks kasutatud autode turul või näiteks kartuliturul, ka krüptoraha turul. Ostjad vahetavad raha mingi kauba, teenuse või finantsvara vastu. Ühed ostavad ja teised müüvad.
Ostjad ja müüja võivad kokkuleppel kasutada krediiti. Kes meist pole kasvõi tarbijakrediidi võimalust kasutanud? Eelmise aasta septembris teatas Eesti Pank, et majapidamiste laenuaktiivsus on suur. Ettevõtja, kellel tekkinud vaba raha, võib kulutada seda aktsiate ostuks või sõita talveks päikest püüdma või anda äripartnerile mõõduka protsendiga laenu, mida võib lugeda viimase võlgnevuseks.
Inimesed üksikisikutena ja ettevõtjatena ning riik sooritavad tehinguid, kus suurim ostja ja müüja on valitsus. Valitsus kogub makse ja süstib kogutud raha üldisesse majandussüsteemi tagasi. Keskpank, Euroopa Keskpank erineb teistest turuosalistest selle poolest, et kontrollib rahahulka ja krediiti majanduses. Kontrollihoobadeks on intressimäär ning „trükipress”. Toimub kvantitatiivne lõdvendamine või kõige lihtlabasem rahatrükk (emiteerimine).
Inimeste asi on otsustada, mida, millal, kui palju ja mis hinnaga osta või müüa ning kas ja kui palju kasutada laenuraha. Pole siin suuri globaalseid vandenõusid ega muid trikke. Inimeste asi on uskuda või mitte uskuda seaduslikult kehtiva raha väärtust. Võib nõustuda nobelistist majandusteadlase Milton Friedmani käsitlusega, et käibelolev raha omab siis väärtust, kui inimesed arvavad, et sellel on väärtus.
Eesti Pank on kehtestanud finantsasutustele vastutsüklilise kapitalipuhvri nõude. Arvatakse, et praeguste intressimäärade liiga pikale madalseisule võib järgneda inflatsiooni kiire tõus.
Kondratjevi lainetest räägitakse viimasel ajal palju. Mõned jagavad Kondratjevi lained „neljaks aastaajaks“: kevad ehk edu, suvi ehk kiirenemine ehk õitseng tõusuperioodil, sügis ehk langus ja talv ehk surutis langusperioodil.
Eks meie siinsel laiuskraadil hakkame suve lõpus tajuma sügise märke. Õhtul läheb varem pimedaks, lehed hakkavad langema, rändlinnud kogunevad parvedesse ning kartulivarred kolletuvad.
Kas me asume majandusliku Kondratjevi laine suves või mitte, pole üheselt selge. Võib siiski arvata, et ega majandussurutis saabumata ehk talv taevasse ei jää.
Muide, Nikolai Kondratjevi elu jäi lühikeseks. Ta hukati 46aastaselt. Aga enne ta jõudis prognoosida, et kapitalism/turumajandus, kus me kõik tänapäeval sipleme, tuleb kriisidest välja.
Talvele järgneb ikka kevad.
Ise olen arvamusel, et x põlvkonna esindajad (sündinud 1960.–1970 aastail), kelle hulka kuulub ka kirjatöö autor, näevad ära veel vähemalt paari mulli moodustumise ja lõhkemise.
Üks neist võib olla globaalne krüptoraha mull. Kohalik mull on ilmselt kinnisvaramull Eestis (Tallinnas, Tartus), kus kasvab tehingute hulk, kerkivad hinnad ning suureneb uusarenduste hulk. Arvamust toetab teadmine, et enamasti järgneb igale kinnisvarabuumile mulli moodustumine ning sellele mulli lõhkemine ja pupe ehk „puhta p....s” olukord.
Järeltulevatele põlvedele jääb ehk pikaajalise majandustsükli depressiivsem osa, aga ka uus tõusulaine.
Aga ... kui inimene prognoosis ja plaane pidas, siis kõigevägevam muheles.

 

Autor: Hillar Punamäe, majandusteaduse magister
Viimati muudetud: 01/02/2018 09:13:40

Lisa kommentaar

image with code
Koodi uuendamiseks kliki siia