Turistis kohtuvad ehe südamevalu ja krapsakas labajalavalss!

Rütmikas muusika pani liigutama ka kõige puisemad jalad. Foto: Sten Sang

Laupäeva hilisõhtul tüüris LõunaLehe reporter end Räpina pubisse Turist. Esmakülastuse eesmärk oli takseerida kohalikku peorahvast ansambli Sinu Naine saatel möllamas. Möllu sisse haarati ka vagur ajakirjanik. Seekord ei piirdutud enam tavapärase sülle sadamisega, vaid põlvele maandunud särtsakas Merike tiris tagasihoidliku kirjatsura „Kevadest“ tuntud kiirele polkale!
Saabun Räpina bussijaama kõrval asuvasse pubisse tunnike enne südaööd. Ruumikas parklas puhkab juba üle kolmekümne masina ning pileti on selleks ajaks lunastanud sada peomaiast. Kella kaheks on külastajaid juba pea kakssada!
Mõned kiired fotoklõpsud majast ajavad pubi ukse ees kogunevad naishinged korralikult elevile. „Kuule, mida sa pildistad seal? Ega sa ometi meid peale võtnud?“ kihistavad blondid ja brünetid kaunitarid vaheldumisi. Ennatlikult olgu öeldud, et just nende jutukate piduliste lauda mind tunnike hiljem ka kutsutakse ning põhilised jutud saavad aetud just seal.

Õhku jagub
Peopaiga üldmulje on viisakas ning erinevalt päev varem külastatud Tartu Aleksandri pubist märkan siin laes korralikult toimivat ventilatsioonisüsteemi. Taaralinnas läks reede õhtul Patuse Poole nautimine väga keeruliseks, kuna ajaloolises majas lihtsalt ei antud tantsulistele värsket õhku juurde!
Vaatan kiirelt üle kõik olulisemad ruumid ning ka tualett saab kiitva hinnangu. Olemas on kõik peo jätkumiseks eluliselt vajalik. Õhtu avatundidel on mahti jälgida turvamehe tööd ning viisaka inspekteeringu saavad nii külastajate jopekäised kui ka suuremad kandekotid. Oma alkoholi sisse smugeldamine ei sobi mitte.
Kuna sees rahvas alles sätib end paika, otsin jutukaaslast hoopis väljast pubi ukse eest. Nagu tellitult satub mu teele Mooste põrandapaigaldaja Karmo (31). „Me ikkagi läheme minema praegu. Panin laua kinni paar tundi enne peo algust ja selle asukoht otse baarileti lähedal seltskonnale väga ei meeldi. Pidu ise tundub hea olevat, aga mul on veel parem istumine kodu lähedal ootamas. Piletihind siin on köömes ja sellest mul kahju pole!“ kiidab ta kümneeurost investeeringut ja lonksab õlut.
„Ega ma siia naisi vaatama tulnud, ei tahagi sellega tegeleda. Tead, täpselt kolm aastat tagasi läksin oma elukaaslasest lahku,“ avaldab Karmo kurva tõe. Patsutame üksteist mõnda aega vennalikult õlale ja soovime teineteisele edu selles nukras naisteta elus. Tundub, et põrandameistri siiras soov mõjub kui võluväel ja juba pubinurga taga ootab mind korralik punt ülesvuntsitud daame!
„Nii armas poiss ja üksi?! Muidugi tule pärast meie lauda istuma! Mida sa küsida tahad? Meilt saab kõike, mida küsid!“ naerdakse vallatust naistesummast läbisegi. Päris kõike muidugi reporter uljastelt peolistelt küsima ei hakka ja on rahul peomuljete jagamisega. See paistab sobivat värske õhu nautlejatelegi ja liigume mürtsuva muusikaga saali.

Tuulest viidud tantsukava
Lauas haaran esimesena pihtide vahele pikkade tumedate juustega naerusuise Pille (28), kel on kohaga oma seos. „Viis aastat tagasi juhatasin seda maja siin mina, kuid nüüd pesitsen Võrus. Kord kuus satun ikka peole ja sellised rahvalikud bändid mulle meeldivad,“ kiidab ta.
Jõuame paar lauset vahetada, kui juhtub see, mis paistab LõunaLehe reporterit igal Kagu-Eesti peol tingimata tabavat! Mu vasakule põlvele maandub lühikese sätitud soenguga Merike (44), kes rõõmsalt koos minuga pildile jääb ning ka tantsukutsele jaatavalt vastab.
Mu selle peo esimene ja viimane tants meenutab küll kangesti Teele ja Tootsi krapsakat polkat Imeliku reilenderi saatel! Mustas liibuvas peokleidis sale naine väntsutab mind tantsusaali ühest otsast teise ja tuima tükina on mul raskusi, et tema hoogsate poognatega sammu pidada. Peagi ansambli lugu lõpeb ning keerutan Merikest elegantselt kord ühele ja siis teisele poole ning naasen võidukalt peolauda seal ootavate naiste manu.

Meenutusi nõukaajast
Minu jäägitu tähelepanu võidab tubliks tunniks endale heledapäine Katrin (44). Ruusalt pärit peolisele naeratas fortuuna ja sülle kukkusid tänaõhtused priipääsmed Sinu Naise esinemisele. „Issand, bänd esitas just Fixi „Tsirkust“! Ma olin kaheksa-aastane plika, kui esimest korda seda kuulsin Vello Toomemetsa esituses. Mees lihtsalt kõige tuimema näoga esitas lugu ja oh kuidas rahvas saalis möllas ta ümber!“ kirjeldab ta naerdes.
Edasi saan põhjalikult tuttavaks meie süldibändide ajalooga. „Olen sündinud samal aastal, mil Kuldne Triogi! 1974. aasta 14. jaanuaril toimus nende esimene avalik esinemine ja 8. märtsil asusin mina neid siin ilmas jäägitult fännama. Lemmikuteks on mul jäänud „Kes ei tööta, see ei söö!“ ja „Aga mul vsjoravno“. Algusaegadel laulis seal Vello Toomemets, edasi tuli võrratu partner Peeter Oja ja viimaks mu täielik lemmik Sepo Seemann!“ jutustab Katrin kasvava õhinaga. Mu silme ette kerkivad kaadrid Kuldse Trio ülimalt koomilistest videotest ja mõistan aina rohkem oma vestluskaaslase suurt vaimustust.
„Tegelikult ma olen ikka rokitibi ka! Kõik selline vähegi rokilik kõnetab. Sel suvel lähen kolmandat korda Otepääle Pühajärvele Retrofestile. Krabasin varakult piletid ära ja võrreldes kohapeal müüdavatega võitsin hinnas pea kolm korda!“ on rokitšikk tehinguga rahul.

Vale sumin
Viime jutu õige vaibi ja fiilingu peale. „Kord käisime sõbraga mööda Tartu pubisid. Astusime sisse, olime viis minutit platsis ja liikusime edasi. Ma ei saanud aru, miks me ühtegi viiest külastatud kohast paigale ei jäänud! Siis alles sõber selgitas: sumin ei olnud õige!“ kihistab Katrin kavalalt.
Sel nädalavahetusel viisid sõbrannad ta esimest korda kurikuulsasse Triinu baari. „No seal pole alkoholi vajagi! Fiiling on ikka täiega laes! Algul seisin nagu post, polnud õhku ega ruumi, et end peole mahutada!“ imestab ta. Põrutavate peoelamustega ka jätkame. „20 aastat tagasi toimus Tartus Püssirohukeldris Kuldse Trio viimane avalik suurem esinemine. No mina tantsisin kogu õhtu puidust laua peal, kuna mujal lihtsalt ruumi polnud! Keegi mind ära ajama ka ei tulnud,“ kirjeldab Katrin lustilist tantsulkat.
Ära ajamisest jõuame jutulõngaga üles ajamiseni. „Lapsepõlves olin kangesti raske unega ja isa mind mingi väega üles ei saanud. Aga kui telekast pandi üürgama Oleg Gazmanovi „Eskadron“, siis olin krapsti püsti!“ meenutab Katrin. Kuulan kodus loo üle ja tõesti, tegu on igati äratava viisiga!
Muljetame ühe tiiru veel rahvale armsa Eurovisiooni teemal. „2001. aasta hääletuse ajal olin Tartus Õllelageri nimelisel üritusel. Meil oli kaks peohalli ja ainult ühes neist käis otseülekanne suursündmusest. Kui Eesti hakkas maksimumpunkte saama, valgus hääletushall rahvast täis. Linnatänavail toimuv meenutas uusaastapidustusi! Lehvisid sinimustvalged lipud ja paukusid vahuveinikorgid!“ kirjeldab Katrin elavalt.
Oma peoharjumusi tal kindlalt välja kujunenud pole ja mõnikord jääb suisa mitu kuud vahele. Kodus istumine olevat aga ohtlik, pahatihti suisa surmaga lõppev! „Kui hea tuttav helistab, siis kõpsti olen kohal ja läheme head muusikat kuulama. Eks see kodu ole üks ohtlik koht, seal ju sureb statistiliselt kõige rohkem inimesi!“ kõhistab ta kavalalt naerda.

Saabus tunnustus
Peo lõpetuseks ajan törts mehejuttu Tartust kohale vuranud Raidiga (35). Ettevõtjana tegutsev naerusuine härra kinnitab, et pidu on kümnepalliskaalal ausa kümne vääriline. „Sõprade agitatsioonil saabusime viis meest pluss üks naine seltskonnaga. Meie kambas on kaks kohalikku ja nemad käisid idee välja. Sinu Naise repertuaarist on vast lemmikud tantsulood,“ sõnab lõbusas meeleolus pikka kasvu tartlane ja pakub omamehelikult kõrgest viinapitsist lonksu!
Tolle viimase žestiga saab lõplikult selgeks, et pubis Turist on tore peorahvas ja ise sõbralik olles saab vastu täpselt sama sooja suhtumise. Pubi on LõunaLehe reporteri poolt järele proovitud ja heaks kiidetud.

 

Autor: Sten Sang, sten@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 01/02/2018 09:50:37